Tõukerattast mitte midagi teadev inimene võib Männimäe rulapargist möödudes arvata, et seal tegutsevad poisid tegelevad väga ohtliku alaga, sest enamik neist ei kanna kaitsevahendeid.
Rulapargis trikitavad noored ei kanna kiivrit
7. juuli 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
13—15-aastased noormehed näitasid neljapäeva keskpäeval Männimäe rulapargis pealtvaatajatele uhkeid hüppeid. Mõni neist on trikitamist harjutanud juba neli aastat, suurem osa on seda harrastanud siiski vähem.
Kui ajakirjanik uuris, miks nad kiivrit ja kaitsmeid ei kanna, vastasid poisid lühidalt: «Ei tea.» Mõni poiss ütles, et kiiver on kotis kaasas küll.
Pargis võis siiski näha ka kahte kiivriga noormeest. Nad rääkisid, et ei pea selle kandmist häbiasjaks ega naera kaitsevahendeid kasutavate kaaslaste üle. Mõnel neist olid ka spetsiaalsed kindad.
Eelmisel nädalal ekstreemspordifestivali korraldanud Kris Süld selgitas, et tõukerattaga trikitamine kuulub ekstreemspordialade hulka ning nagu nimetusest võib aimata, ongi see mõneti ohtlik.
Kaitsevahendite kasutamise kohta rääkis Süld, et need ei ole kohustuslikud ja igaüks vastutab enda eest ise. «Igaüks kannab turvavarustust tunde järgi,» sõnas ta.
Süld ütles, et õnnetusi juhtub harva. Lihtsamaid trikke tehakse enamasti kiivrita ja algajad ei proovigi keerulisi trikke järele teha. «Kui kogenumad teevad ohtlikke trikke, kannavad nad enamasti turvavarustust,» lisas Süld.
Viljandi haigla sekretäri Merike Aaremaa andmetel ei ole uue rulapargi tegutsemise ajal noori trikitajaid haiglasse sattunud.
Viljandi linnavalitsuse majandusameti juhataja Reevo Maidla kinnitas, et iga trikitaja vastutab oma turvalisuse eest ise. Tema sõnul seatakse selle kuu jooksul Männimäe rulaparki üles kaamerad, mis edastavad pilti politseimajja. «Kaamerate tellimus on teele pandud ning need paigaldatakse pargi Jakobsoni kooli poolsesse ossa,» täpsustas Maidla.
Juba varem seatakse üles silt, millel on kirjas, kuidas tuleb platsil käituda ja mida sinna viia ei tohi. «Me ei soovi, et seal hakataks alkoholi, tubakat või muid meelemürke tarvitama,» toonitas Maidla.
Majandusameti juhataja arvas, et noortel on rulaplatsil olla parem kui linna peal laiali. «Hea, kui nad on platsil üheskoos, sest siis saavad nad vajaduse korral ka üksteist aidata,» ütles ta ning lisas, et eelmisel nädalal rulapargis käinud vastuvõtukomisjon jäi sellega rahule.