Toiduabi vajajaid tuleb aina juurde

Toiduabi tarnimiseks korraldatud hanke võitis aktsiaselts Tartu Mill, kelle vahendusel saavad abivajajad makarone, kaera- ja neljaviljahelbeid, nisujahu, riisi, mannat, suhkrut ja rapsiõli.

FOTO: Elmo Riig / Sakala

Eestis jagatavast rekordilisest toiduabi kogusest läheb Viljandimaal jagamisele umbkaudu 118 tonni kuivaineid ja 28 400 liitrit toiduõli.

«Ma väga loodan, et Eestis tuleb kord aeg, mil meil pole toiduabi vaja,» lausus Eesti Punase Risti Viljandimaa seltsi sekretär Merit Laan. Säärast abi jagatakse Eestis 2007. aastast. Tänavune laadung on nii koguse, valiku kui maksumuse poolest suurim ning ka abivajajaid on varasemast rohkem.

Toiduabi kogused on tellitud omavalitsuste sotsiaaltöötajate mulluse prognoosi järgi. Laan rääkis, et algul polnud valikus toiduõli, kuid nüüd on seda saada juustu asemel. «Toiduõli on ka hea, sest see ei rikne nii kiiresti,» nentis Laan, olles inimestele läkitatava abiga rahul.

Sotsiaaltöötajad jagavad

Esimesed saadetised jõuavad täna Viljandisse, kus need jagatakse maakonna valdadele ja linnadele. Kohalikud sotsiaaltöötajad toimetavad toiduained aasta jooksul kõigi allpool toimetulekupiiri elavate inimesteni. Põhiliselt kuuluvad abisaajate hulka töötud, suured pered ning üksikvanemad.

Viljandi sotsiaalameti toetuste spetsialisti Mare Kallakase ütlemist mööda on mitu pensionäri talle juba helistanud ja küsinud, millal on toiduabi võimalik saada. Ta on selgitanud, et see on mõeldud eelkõige nendele, kel pole korralikku sissetulekut. «On inimesi, kes elavad ainult toimetulekutoetusest,» toonitas ta.

Merit Laane sõnul ei anta toiduaineid kätte suures koguses, sest nii võivad inimesed saadut hakata müüma või näiteks loomadele söötma. Leidub ka neid abivajajaid, kes ei oska majandada.

Kui kogusest ei jagu kõigile, kel on sellele õigus, eelistatakse üksikvanemat või vähemalt nelja lapsega peresid ning puudega inimesi.

Kallakase jutu järgi on Viljandis talvekuudel üle 200 toiduabi vajaja ning muul ajal üle 100. «Talviti on ka suuremad küttearved,» ütles Kallakas ning lisas, et suvel toob kergendust ka väike maalapp, millel on võimalik üht-teist kasvatada.

Enne masu

Mare Kallakase sõnul ei jagatud enne majanduslangust üldse toiduabi, kuid nüüdseks on see juba paratamatu osa toimetulekutoetusest, sest erinevalt palkadest tõusevad kaupade hinnad pidevalt. Järgmiseks aastaks saadetud prognoosides on toiduabi suuruseks märgitud sama suurusjärk kui tänavu.

Seda, kus toiduaineid ladustatakse, hoitakse saladuses, sest eelmistel aastatel on nende vastu huvi tundnud kurjategijad. «Need pole inimesed, kes vajavad abi, sest nemad saavad meilt vajalikud kogused kätte. Pigem on tegemist inimestega, kes üritavad varastatuga kasu teenida,» selgitas Kallakas pahatahtlike inimeste motiive.

Peale Eesti Punase Risti organiseerib toiduabi Eesti lasterikaste perede liit ja Eesti-Hollandi heategevusfond.

Lasterikaste perede liidu vahendusel jagatakse Eestis laiali 667 471 kilogrammi toiduaineid. Need jõuavad Viljandi lasterikaste peredeni juuli keskpaigas. Viljandimaa lasterikaste perede ühenduse kaudu saab toiduabi üle 150 pere, ühtekokku ligi 1200 inimest.

Eesti lasterikaste perede liidu presidendi Aage Õunapi jutu järgi on toiduabi vaja, sest perede sissetulekud on väga väikesed ning Eesti sotsiaal- ja perepoliitika ei toeta neid piisavalt. «Väikese sissetulekuga pere toidulaud on tänu abile mitmekesisem ning võimaldab lastele osta maiustusi,» selgitas Õunap toiduabi tähtsust lasterikaste perede jaoks.

Tuhandeid tonne

Abiks minevate toodete tarnija leidmiseks korraldatud riigihanke võitis aktsiaselts Tartu Mill. Tema korraldab kvaliteetsete kaupade hankimise ja valmistamise, pakendamise ning kohaleveo ja mahalaadimise sajasse kohta üle Eesti. Kogu toiduabi peaks olema abivajajateni jõudnud järgmise aasta 28. veebruariks.

Organisatsioonid on planeerinud tänavu toiduabi anda Euroopa Komisjoni eraldatud 2,2 miljoni euro eest ligikaudu 129 500 inimesele.

Sel aastal jagatakse 2571 tonni kuivaineid ning 590 800 liitrit rapsiõli. Möödunud aastal sai 1365 tonnist teraviljast valmistatud kuivaineid umbes 95 000 abivajajat.

Tartu Mill tarnib tänavu 558,5 tonni makarone, 68,4 tonni kaerahelbeid, 615,8 tonni neljaviljahelbeid, 683,6 tonni nisujahu, 229,3 tonni riisi, 271,1 tonni mannat, 144 tonni suhkrut ja 590 800 liitrit rapsiõli.

Selle, millise summa eest toiduabi hangitakse, määrab igal sügisel liikmesriikidele Euroopa Komisjon. Põllumajanduse registrite ja informatsiooni amet korraldab seejärel toodete tarnija leidmiseks riigihanke, mille tulemusena selguvad ka kõigi tooteliikide täpsed kogused.

Selleks aastaks ei küsinud toiduabi ainult seitse Euroopa liidu liikmesriiki. Toiduabi summade suuruste nimekirjas on Eesti alles 17. ning meist vähem raha saab vaid kolm riiki. Kui arvestada ühe elaniku kohta saadud summat, asetub Eesti tabeli keskele, kümnendale kohale. Kõige rohkem raha ühe elaniku kohta said Bulgaaria ja Rumeenia ning neile järgnevad meie lõunanaabrid Läti ja Leedu. Pärast neid tulevad Euroopa Liidu murelapsed Kreeka ja Hispaania.

Tagasi üles
Back