Andrus Ansip: Kui kogu aur läheb vilele, siis vaid vile torust tulebki

Peaminister Andrus Ansip

FOTO: Margus Ansu

(Lõik 23. veebruaril Tartu linnapea vastuvõtul peetud kõnest)

ERAKONNAD võitlevad ideede abil valijate soosingu ja võimu pärast ning nad teevad seda valimistel. Rahumeelne võitlemine võimu pärast ja selleks valimistel kodanike soosingu taotlemine on erakondade loomulik põhiseaduslik tung ja eluavaldus.


Miks ma seda räägin? Aga seepärast, et erakondade demokraatlik ja terve konkureerimisvajadus ning tänase Eesti ootus leida tulevikuotsuste jaoks suuremat poliitilist üksmeelt lähevad sel aastal tervelt kahel korral selgesse konflikti. Meil on juunis Euroopa Parlamendi ja oktoobris kohalike volikogude valimised. Samal ajal peaksime aga koos tegema Eestile pika perspektiiviga üliolulisi otsuseid.

Vähe sellest. Ajavahemikul 2009-2019 on Eesti Vabariigis tervelt kaheksa valimiste aastat. Kolmel neist, 2009., 2011. ja 2019. aastal, on riik haaratud lausa kahtede valimiste kampaaniasse.

Olles ise veendunud demokraat ning armastades valimisi ja nautides nendega kaasnevat ideede võistlust, tajun ma siiski struktuurset ohtu Eesti järgmise kümnendi poliitiliste otsuste järjepidevusele ja kvaliteedile. Kui kogu aur läheb vilele, siis vaid vile sealt torust ilmselt tulebki.

Seepärast pakun ma Eesti poliitikutele ja avalikkusele arutamiseks välja valimisreformi kava.

Minu ettepanek on muuta põhiseadust ning sätestada, et edaspidi toimuvad riigikogu ja omavalitsuse valimised iga nelja aasta tagant ühel ja samal päeval, märtsikuu esimesel pühapäeval ning vabariigi presidendi ja Euroopa Parlamendi valimised iga viie aasta tagant samuti ühel ja samal päeval juunikuus.

Põhiseadust tuleks selles osas muuta kiiresti ning need muudatused võiksid jõustuda juba järgmisest aastast. See tähendab muidugi, et põhiseaduse muutmisega koos tuleks muuta põhiseaduse rakendamise seadust ning leida esimesed võimalikud kuupäevad, kui kahed valimised saaks ühele päevale tuua.

MIS ON SÄÄRASE valimisreformi plussid?

Selle tulemusena toimuksid aastatel 2010-2019 Eestis valimised seitsme aasta asemel vaid neljal. See tähendab tunduvalt avaramat ruumi valitsustele oma programme teostada ja oluliselt suuremat tõenäosust poliitiliste otsuste tegemisel koosmeelt otsida.

Valimistevabad aastad oleksid kindlasti palju väiksema lehmakauplemise ja poriloopimise aastad. Seega jääb rohkem aega põhiliste edasiviivate otsuste tegemiseks ja elluviimiseks.

EESTI-SUGUSES väikeriigis ei ole aastal 2012 midagi loomulikumat kui korraldada riigi parlamendi- ja omavalitsuse volikogude valimised ühel ja samal päeval. Selle kõrval on niisama loomulik välispoliitilise fookusega presidendi- ja
Euroopa Parlamendi valimiste ühitamine.

See on selgelt parlamendi aruteluteema ja parlamendi otsus. Riigikogul läheb kiireks. Aga kui üldine meelsus valimisreformi suhtes on soodne, on reform ise kiiresti teostatav.

Tagasi üles
Back