Marko Suurmägi: Peaminister ründab demokraatia aluseid

Marko Suurmägi Foto: Elmo Riig / Sakala

LIHTNE VASTUS peaminister Andrus Ansipi valimiskorra muutmise kavale oleks kindel ei. Tema plaani elluviimine tähendaks, et Eesti kõrgeima võimu kandjal ehk rahval jääks oma võimu teostamiseks märksa vähem võimalusi.

Kui poliitikud pole 18 demokraatia-aasta jooksul suutnud luua poliitilist kultuuri, ei tohi peaminister minna demokraatia aluste kallale. Alles õnnestus võimuliidul ilma igasuguse diskussioonita suruda riigikogus läbi Eesti elukorraldust tunduvalt muutev (samas kindlasti väga oluline) eelarvekärbe, kui juba ihkab Ansip pikka ja segamatut võimuperioodi.

«Valimistevabad aastad oleksid kindlasti palju väiksema lehmakauplemise ja poriloopimise aastad. Seega jääb rohkem aega põhiliste edasiviivate otsuste tegemiseks ja elluviimiseks,» ütles peaminister oma ideed põhjendades.

Aga kes keelab valimisteaastaid lehmakauplemise ja poriloopimiseta mööda saata? Miks on Eesti poliitikas nii, et kui üks mees paneb valimiste eel endast linna üles kümne meetri kõrguse plakati, peab konkurent vastama kahekümnemeetrisega? Miks on nii, et kui Keskerakond blokeerib istungit riigikogus, vastavad täpselt samaga reformierakondlased ja isamaaliitlased Tallinna volikogus?

NÜÜD, KUI poliitiline kultuuritus on mitmete lähenevate valimiste tõttu jõudmas kulminatsiooni, ei leia poliitikud endas jõudu lõpetada lollusi. Selle asemel tahavad nad minna hoopis rahva võimu vähendamise kallale.

Tuletan neile meelde, et kui riigikogulaste palkade üle otsustamine pole Eesti seaduste kohaselt praegu riigikogus istuvate inimeste pädevuses, siis poliitilise kultuuri loomine on.

KUI ANSIPI ettepanekut põhjalikumalt kaaluda, ei tundu presidendi- ja Euroopa Parlamendi valimiste ühitamine sisuliselt halb mõte - mõlemad institutsioonid kannavad ju esindusfunktsioone. Ühendada aga kohalike volikogude ja parlamendivalimised oleks mõeldamatu.

Kindlasti teab peaminister, et juba selle sügise kohalikel valimistel antakse muu hulgas hinnang riigikogu ja valitsuse tööle, ning eks selline perspektiiv pane poliitikud värisema. Hoopis mugavam oleks ju neli-viis aastat segamatult askeldada ning hoida korraga võimu riigis, Tallinnas ja näiteks ka Tartus.

Praegusel juhul tuleb aga ebapopulaarsed otsused väga hästi läbi mõelda, sest muidu võib tabada kiire rahva umbusaldus.

DEMOKRAATIA alus on valimised. Kui Eesti seaduse järgi on rahval õigus ja kohustus valida oma esindajad kolme seadusandlikusse kogusse, tuleb seda teha kolmel eri ajal ja iga kord keskenduda eri valimistele.

Andrus Ansipil soovitan aga pöörduda oma kolleegide poliitikute poole, sest valimiste vähendamise ja ühendamise asemel tuleb neil üheskoos üle vaadata need kirjutatud ja kirjutamata reeglid, mida järgides erakonnad valimistele lähevad.

Nende reeglite pinnalt tekibki see poliitiline kultuur, mille puudumine pani peaministri hädakisa tõstma ja valimiste vähendamist pakkuma.