/nginx/o/2009/03/04/142892t1hf005.jpg)
Viljandi õpilastel tuleb kooli minnes soojad rõivad selga panna, sest hiljuti eelarvet kärpima pidanud õppeasutused püüavad küttekulud võimalikult väiksed hoida.
Kokkuhoid muudab koolimajad jahedaks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Koolis on tõepoolest külm,» tunnistasid Viljandi maagümnaasiumi õpilased ja õpetajad eile. Nende sõnul on Uueveski teel asuva vana koolimaja mõnes ruumis hommikuti 15—17 soojakraadi ning soojemaks muutuvad klassid alles keskpäevaks.
Maagümnaasiumi direktori Aavo Soopa sõnul püüab kool vähendada kõiki üldkulusid elektrist ja küttest alates. «Nädalavahetustel keerame sooja võimaluse korral maha, kuid koolipäevadel katsume ikka normaalse temperatuuri kätte saada.»
Jahe on ka Jakobsoni gümnaasiumis. Direktor Eero Järvekülje sõnul on selle ruumides hommikuti 18, päeval aga 20 kraadi sooja. Õhk hakkab jahtuma juba lõunast, kui lapsed koolist lahkuvad.
«Palume mõistvat suhtumist nii õpilastelt kui lapsevanematelt, sest kokkuhoid on praegu meie ühine mure,» lausus Järvekülg. «Õpilastel tuleb riietuda soojemalt ja mitte tulla kooli suvistes rõivastes.»
Kahekümne kraadi juures hoiavad ruumide temperatuuri ka teised Viljandi koolid.
Õppeasutused püüavad koomale tõmmata muidki tegevuskulusid.
Peaaegu kõik koolid on kahandanud summat, mis oli mõeldud õpetajate koolitamiseks ja õpilaste auhindadeks. Hoolega mõeldakse järele, millistele võistlustele ja üritustele kooli esindust saata ning millist sõidukit selleks kasutada.
Ainsana on kärpimisest puutumata jäänud õpetajate palgaraha.
Viljandi linnavalitsuse rahandusameti juhataja Milvi Helsteini sõnul tuli hiljutise linnaeelarve vähendamise käigus oma kulutusi piirata kõigil munitsipaalasutustel. Koolid pidid ühtekokku säästma 1,6 miljonit krooni.
«Iga õppeasutus leidis ise kohad, kust kokku hoida, meie selles osas neile mingit survet ei avaldanud,» lisas Helstein.
Õppeasutusi puudutab ka see, et huvitegevust toetava projekti «Kooliuksed avatuks, aknad valgeks» eelarvet vähendati tänavu 272 000 krooni. Seetõttu saavad õppeasutused huvitegevuseks raha üle 50 protsendi vähem kui mullu.
Iga leht on arvel
Jakobsoni gümnaasiumis kehtib direktor Eero Järvekülje sõnul paljundusvahendite kasutamisele range kord, mis omakorda on tinginud paraku selle, et osa õpetajaid ostab paljunduspaberit oma raha eest.
Valuoja põhikool hoiab lisaks büroovahenditele ja koolitusrahale kokku remondilt.
Ka Paalalinna gümnaasium on kärpinud inventari soetamise raha ega osta uusi õpikuid, venitades nende kasutamise tsüklit pikemaks.
«Töötame edasi, aga koolikeskkonna parandamise osas arenemisvõimalust praegu ei ole,» nentis direktor Aavo Palo.
Kaare kooli direktor Ardo Agasild rääkis, et suurematest töödest jääb tegemata raamatukogu remont, mida kool on plaaninud juba mitu aastat.
Viljandi maagümnaasiumi direktori Aavo Soopa ütlemist mööda tuleb kogu koolis tehtav töö ja õpilasürituste korraldamine põhjalikult üle vaadata.