Reedel ja laupäeval võib meie maakonna teedel näha kahe kaupa sõitvate jalgratturite kolonni, sest liiklusohutust propageeriv rattaretk «Tahan sõita ohutult» saab alguse Viljandist.
Viljandist saab alguse rattaretk
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Reedel kell 11 saadab maavanem Lembit Kruuse retkelised Viljandi maavalitsuse eest teele. Korraldajad rõhutavad, et inimeste tervis ja ohutus on nende südameasi.
166 jalgratturit
Tänavu sõidetakse umbes 200 kilomeetrit Viljandi-, Valga- ja Pärnumaa teedel. Kogu teekonna vältel käiakse kohalikes postkontorites ja piirivalvekordonites ning tehakse tutvust vaatamisväärsustega. Heaks tavaks on saanud, et iga valla või linna territooriumil sõidavad ratturitega kaasa kohaliku võimu esindajad.
Igal aastal arvutatakse kokku, kui palju on rattureid hukkunud. Kaheteistkümne aasta jooksul on maanteeameti andmete kohaselt liikluses elu jätnud 166 jalgratturit. Möödunud aastal sai surma neli jalgratturit rohkem kui aasta varem. Tänavu on eelmise reede andmete järgi hukkunud neli ja vigastada saanud 51 ratturit ehk veidi vähem kui mullu.
Ühe retke korraldaja, Coca-Cola HBC Eesti avalike suhete juhi Piret Jaaksi sõnul tahetakse rõhutada, et on palju nüansse, mida jalgrattur peab meeles pidama, enne kui ta astub liikluskeerisesse. «Näiteks helkurid, tuled ja pidurid peavad korras olema ning kindlasti tuleb kanda kiivrit,» loetles Jaaks.
Politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Tuuli Annama lisas, et ka autojuhid peavad endale teadvustama, et jalgratas on autoga võrdväärne liiklusvahend. «Teiste riikide kogemus näitab, et mida rohkem jalgrattureid teedel liigub, seda paremini autojuhid neid arvesse võtta oskavad,» lausus Annama.
Lõuna prefektuuri korrakaitsebüroo juhi Indrek Koemetsa sõnul kogub jalgrattasõit kui säästev ja tervislik liiklemisviis üha rohkem poolehoidjaid, kuid kahjuks ei näita rattaõnnetuste arv kahanemise märki.
«Politsei toetab igati algatusi, mis juhivad tähelepanu jalgratturite ohutusele,» kinnitas ta. «Kõige olulisem on, et autojuhid oskaksid ratturitega arvestada, jalgratturid aga teeksid kõik endast oleneva, et end liikluses hoida. Eelkõige tähendab see kehtivatest reeglitest kinnipidamist, aga ka tulede kasutamist ning kiivri ja erksavärvilise riietuse kandmist.»
Saab lasta ratast kontrollida
Kõikidesse peatuspaikadesse on oodatud inimesed, kes tahaksid rattasõidu kohta nõu küsida. Peatustes hinnatakse rataste tehnilist seisukorda ning Viljandis maavalitsuse ees toimuvale avamisele tuleb ka noorsoopolitseinik, kes annab kontrolli läbinud rattale kleebise «Minu ratas on korras».
«See on tugeva traditsiooniga üritus, mis pole seni kordagi ära jäänud,» kirjeldas Piret Jaaks retke järjepidevust.
Eelmistel aastatel on retkest osa võtnud keskmiselt 80 inimest, kuid tänavu on oodata ligemale 100 osavõtjat. Rattaretke ühe korraldaja, Regio esindaja Merle Annovi sõnul püütakse sõita võimalikult paljudes Eesti paikades. «Eesmärk on alati sama: suurendada turvalisust ning propageerida ohutut liiklemist,» lausus ta. «Igal aastal tuleb tõdeda, et ehkki inimesed on liiklusohutusest justkui päris hästi teadlikud, on selle järgijaid palju vähem kui võiks.»
AJAKAVA
Iga soovija saab lasta oma ratast tasuta kontrollida järgmistes kohtades.
• 6. juulil
kella 11—11.15 Viljandi maavalitsuse ees parklas
kella 13—14 Mustla Konsumi ees parklas
kella 15.30—16.15 Suislepa kooli taga jõe ääres
kella 16.40—17.05 Riidaja kaupluse ees
kella 17.50—18.10 Tõrva keskväljakul poe ees
• 7. juulil
kella 17.15—18.15 Mõisaküla bussijaama parklas
kella 19—19.35 Kilingi-Nõmme keskväljakul poe ees
• Kui ratturid ei ole nendeks kellaaegadeks veel sihtkohta jõudnud, on Falck Autoabi mehaanikud kindlasti kohal, et kõigi rattaid korrastada.
Allikas: rattaretke korraldajad