/nginx/o/2012/07/02/1196514t1h5ee2.jpg)
Septembris valmib Viiratsis angerjakasvandus, mis on Eestis kolmas.
Viljandimaale tuleb angerjakasvandus
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimesed kalamaimud tuuakse kasvandusse novembris Inglismaalt ning pärast küpseks saamist eksporditakse need Hollandisse. Aastane kogumaht võib ulatuda kuni 100 tonnini.
Praegu kalakasvandus Eesti turgu ei mõjuta, kuid üks selle rajajatest, osaühingu BM Trade omanik Indrek Bremraud ei välista, et tulevikus võivad koostööpartneriteks osutuda ka kohalikud ettevõtjad. Hollandisse müüakse kalad seetõttu, et seal on ettevõtja sõnul nõudlus suurem.
Veel kasvatatakse Eestis angerjaid Tartumaal ja Pärnumaal. 13 aastat Tartumaal Rõngu vallas angerjaid kasvatanud Raivo Puurits tõdes, et ka tema farmi toodang läheb põhiliselt Hollandisse. Küsimusele, miks eestlaste angerjakasvanduste toodangut välismaale eksporditakse, vastas Puurits, et selle põhjuseks on turg.
«Intensiivkasvanduses toodetud angerjad ei sobi kokku siinse kliima, majanduse ja eestlaste toitumisharjumustega,» selgitas kalakasvataja. Puurits rääkis, et Euroopas tarvitavad inimesed kasvult väiksemaid kalu ning angerjaid nõutakse seal suuremas koguses kui Eesti turul. Ta kaupleb tarbimisküpse angerjaga, kuid lausus, et soovi korral võib kasvatada angerjaid ka siinsete vete jaoks.
Viiratsis avatava kasvanduse omanik Bremraud arvas samuti, et tema ettevõte võiks hakata pakkuma veekogudesse lastavat materjali.
Bremraua sõnul on angerjate intensiivkasvatamine keskkonnasäästlik äri. Ta rääkis, et Viiratsis peagi valmivas rajatises läheb angerjate kasvatamiseks vajalik vesi korduvkasutusse. «Pärast puhastamist kasutatakse seda samas hoones uuesti,» lausus ta.
Raivo Puuritsa sõnul peavadki intensiivsed kalakasvandused olema keskkonnasõbralikud, kuid ta lisas, et rohelised angerjaprojektid pole odavad. «Kolm angerjakasvandust riigis on Euroopa mõistes suur arv, kuid kolme kasvanduse kogutoodang jääb Euroopa tasemele alla,» teadis ta.
Puuritsa hinnangul on kogutoodangut suurendada kulukas, nagu ka eestlastele meelepärasemas suuruses angerjat toota. Ta nentis, et kasvanduse suurendamisega kerkiksid ettevõtte pidamise kulud ning Eesti turu kontekstis ei tasuks see end enam ära.