Keskkonnaprogrammist saadud rahasüsti toel tehakse järgmise kahe aasta jooksul Olustvere mõisa ümber ära palju tööd.
Olustvere park hakkab sarnanema postkaardiga
29. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
XIX sajandil rajatud pargis on kavas maha võtta ohtlikud puud ja oksad, korrastada jalgrajad, istutada tiigikallastele dekoratiivseid puid ja põõsaid ning panna kasvama vesiroosid.
«Tahame, et park saaks võimalikult kauniks, otsekui esteetiliselt vaadeldavaks piltpostkaardiks,» ütles Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli projekti- ja arendusjuht Marika Šadeiko.
Ohtlikud pehkinud puud
Kõige tähtsamaks peab projektijuht väga vanade ja seest mädanenud puude eemaldamist. Esialgsetel hinnangutel on selliseid teatud mõttes eluohtlikke puid 40 ringis, samuti on ohtralt ohtlikke oksi. Need selgitatakse välja dendrohinnanguga.
«Praegu on paratamatult oht, et suuremate tuulehoogude korral võib keegi murduvate okste alla jääda,» seletas projektijuht.
Olustvere pargi aedniku Merle Vaidemi jutu järgi tuleb praegu tormide järel terve päev oksi koristada. «Tuulisemate ilmade ajal käin ja palun, et vankritega emad suurte puude alt eemale hoiaksid,» kõneles ta.
Šadeiko sõnutsi on ühtlasi kavas vanade puude võrasid lõigata ning varem maha võetud puude kände freesida. Tema kinnitust mööda säilitatakse pargi liigilist mitmekesisust ning asemele istutatakse uusi puid. Lisaks on kavas lõpule viia parki piirava kivimüüri taastamine ja korrastamine, millega on algust tehtud eelmiste projektide käigus.
Kõik seni veel korrastamata pargiteed saavad uue ilme, need kaetakse sõelmetega ja neile tehakse korralikud äärised. Plaanis on korrastada ja hooldada piirdekraave, neist risu välja korjata ning seinu kindlustada.
Marika Šadeiko jutu järgi süvendati ja puhastati mõne aasta eest tiike, kuid see rikkus väljakujunenud keskkonna ning vetikad hakkasid vohama. Nüüd peab neid mõned aastad piirama, kuni looduslik keskkond taastub.
Tiigile tulevad vesiroosid
Ühtlasi on kavas tiigikallastele istutada dekoratiivseid puid ja põõsaid ning vette vesiroose. Märgadesse kohtadesse ürdiaia juures ostetakse erosioonimatid ning lossi ümbritsevatesse lillepeenardesse lilli.
Keskkonnainvesteeringute keskuselt saadakse kavandatavateks töödeks 273 341 eurot. Praegu otsitakse riigihanke korras tegijaid ning Marika Šadeiko avaldas lootust, et lähematel nädalatel saavad tööd alata. Projekti lõpptähtaeg on 2014. aasta 31. mai.
Šadeiko sõnutsi ei ole Olustvere pargis, mille inglise stiilis ümberkujunduse projekteeris 1903. aastal Georg Kuphaldt, viimasel ajal suuremahulisi töid tehtud. Park on looduskaitse ja osa sellest ka muinsuskaitse all.
Pargi ja kooli aia eest hoolt kandev aednik Merle Vaidem rääkis, et sel suvel aitab tal praktikandina tööd teha Räpina aianduskooli maastikuehituse eriala õpilane Pelle-Siim Vatter. «Ta on väga tubli noormees, kellest on palju abi,» kiitis ta.
Lisaks saab pargiaednik väärt näpunäiteid aiandusõpetaja Liina Jürisoolt. Just tema juhtnööride järgi külvati suurte puude alla, kus rohi edeneda ei taha, valdsteiniat. See vastupidav ja kaunis pinnakattetaim sobib ideaalselt varju. Kevadel on tal kollased õied, muul ajal aga rõõmustab taim silma igihaljaste läikivroheliste lehtedega, mis sarnanevad maasika omadega.
Koolijuht Arnold Pastak lubas, et töid tehakse keskkonnaameti kinnitatud hoolduskava järgi ning lähtutakse täpselt sajanditagusest joonest. «Päris valmis ei saa park kunagi. Et koolil raha selle arendamiseks ei ole, tulebki aeg-ajalt projektidest abi otsida,» tõdes ta.