Hoolimata sellest et seljataga on üpris segadusterohke õppeaasta ja paljud ümberkorraldused ootavad veel ees, loodavad Jakobsoni gümnaasiumi õpetajad, et Viljandi gümnaasium on edukas.
Uute koolide pered hakkavad end muudatustega harjutama
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teatavasti alustab sel sügisel tööd Viljandi gümnaasium ning kolm seni linnas tegutsenud keskkooli suletakse. Koolireform puudutab paljusid: ärevust põhjustab näiteks uue koolihoone valmimise venimine, aga ka see, mis saab praeguste gümnaasiumide traditsioonidest.
Carl Robert Jakobsoni nimelise gümnaasiumi inglise keele õpetajad Tiia Pukk ja Marje Maasen usuvad, et juba läbitehtud ning eelseisvatest katsumustest hoolimata on uue gümnaasiumi loomine positiivne.
Tiia Pukk, kes asub tööle uues koolis, leiab, et muudatustega harjumine võtab aega, kuid tegelikult liigub kõik paremuse poole, sest uue gümnaasiumi plaanid on paljutõotavad. Sama arvab Marje Maasen, kes jätkab järgmisel aastal tööd Jakobsoni põhikoolis.
Kas lõppenud kooliaasta oli varasematest kuidagi erinev?
Marje Maasen: Muidugi oli erinev. Kogu aeg istus kuklas teadmine, et see aasta on viimane, seda rõhutati ikka väga palju.
Tiia Pukk: Kõik oli pingelisem. Kandideeriti uude kooli. Märtsi lõpul, pärast tulemuste selgumist, algasid paralleelselt tavapärase õppetööga ettevalmistused uue gümnaasiumi jaoks. Teadmine, et see on viimane aasta sama kollektiiviga, oli kurb. Siinsed õpetajad on ühes kohas töötanud väga kaua, on koos palju läbi elanud ning lähedasteks saanud.
Kollektiivil võib võtta tükk aega, et jõuda eduka koostööni. Ka see tekitab järgmise aasta suhtes ärevust, sest vana kollektiiv ju laguneb ning tuleb leida viis, kuidas uues edukalt jätkata.
Marje Maasen: Tänu pikale koostööle on praegustest kolleegidest saanud ka väga head sõbrad ning teadmine, et inimesed, kellega oled lähedaseks saanud, lähevad laiali, püsis läinud aastal pidevalt meeles.
Mis saab koolide traditsioonidest?
Tiia Pukk: Teadlikult ei lõpetata ühtegi tava. Kõike, mida saab jätkata, jätkatakse.
Marje Maasen: Traditsioone, mida on võimalik, jätkatakse põhikoolis. Näiteks Jakobsoni kooli aastapäeva tähistamist. Uuel gümnaasiumil tekivad omad kombed. Kolme kooli peale kokku peaks ju tekkima uus sünergia.
Mis saab viie kooli võistlusest, millest Jakobsoni gümnaasium on alati osa võtnud?
Tiia Pukk: Nüüd hakkab selles kaasa lööma ühisgümnaasium, see pidavat olema juba kokku lepitud.
Mitmes hoones järgmisel aastal õppetööd tegema hakatakse?
Tiia Pukk: Järgmise aasta abituriendid jäävad vanasse koolimajja. Kümnendikud ja üheteiskümnendikud käivad tundides Paalalinna ja Kaare koolis. Õpetajad peavad aga kõigi kolme maja vahet jooksma.
Marje Maasen: See kõik on täiesti teostatav — oleme seda juba kogenud kooli remondi ajal, kui pidime aasta Kaare koolis veetma ning mõned tunnid olid Paalalinna koolis ja täiskasvanute gümnaasiumi hoones.
Tiia Pukk: Jah, paikaloksumine võtab alati aega. Järgmisel aastal tuleb kindlasti veidi segadust, aga on ju teadmine, et oota-mas on uus koolimaja, mis plaani järgi valmib 2013. aasta sügisel. Pärast seda peaks kõik rahulikumaks muutuma.
Marje Maasen: Arvan, et järgmisele aastale vaadatakse tagasi nii, nagu praegu meenutatakse remondiaastat. Sabinat on küll palju, kuid tegelikult ei muutu midagi halvemaks.
Põhikoolis peavad üheksandikud suuremat vastutust kandma hakkama ja olema noorematele eeskujuks, sest pole enam gümnasiste, kes enne eeskuju andsid.
Mida õppekava muudatus endast kujutab?
Tiia Pukk: Tundide arv muutub. Eesmärk on saavutada vertikaalne ja horisontaalne ainete lõimumine. Kogu õpetus peaks muutuma elukesksemaks. Õpilastele selgitatakse, miks peab teadma teatud matemaatika- ja füüsikavalemeid ning kuidas neid päris elus rakendada. Silmaringi laiendamine on üks peaeesmärke. Üldiselt on see väga positiivne, ent samas on oht, et kogu õpetus muutub liiga üldiseks. Teatavasti on tugeva hariduse saamiseks vaja ikka ka konkreetseid fakte ja teooriat õppida.
Tänu valikainetele on õpilastel rohkem valikuvabadust, ehkki riik on normid ette seadnud ning koolgi moodulid paika pannud.
Marje Maasen: Põhikoolis hakkab väga tähtsal kohal olema väärtuskasvatus.
Kas koolireform on pigem positiivne või negatiivne?
Tiia Pukk: Kindlasti positiivne, tulevikku peab ikka positiivselt vaatama.
Marje Maasen: Huvitav saab see olema — palju proovilepanekuid nii õpetajatele kui õpilastele. Väga palju sõltub just õpilastest. Kui nemad uue süsteemiga hästi kohanevad, on ka õpetajatel lihtsam ning vastupidi. Oluline on õpetajate ja õpilaste koostöö.
Tiia Pukk: Just, see on kahepoolne protsess. Üleminekutel on alati raskused, aga ma loodan, et järgmise aasta suured plaanid täituvad võimalikult edukalt, sest need on head plaanid.
Mida arvate uue gümnaasiumi nimest?
Tiia Pukk: Üks mu tuttav on öelnud, et tähtis ei ole etikett, vaid sisu. Nii et tähtis ei ole, kui uhkelt uus nimi kõlab, vaid see, kui head on selle kooli pedagoogid ja õpilased.
Marje Maasen: Õige, nimi pole ju nii oluline kui koolis tehtav töö.
Homme on Jakobsoni gümnaasiumi kokkutulek, mida kutsutakse viimaseks pidupäevaks. Miks nii?
Tiia Pukk: Mina pole nii öelnud. Aga see on põhimõtteliselt viimane kooli korraldatav kokkutulek, edaspidised on vilistlaste endi korraldada.
Marje Maasen: Jah, edaspidine pole enam kindel. Kõik oleneb sellest, kui palju vilistlastel pealehakkamist on.
Kas kooli kolmas ajalooraamat «Kõik on kokku meie lugu» jääb viimaseks ning kas seda saavad kõik huvilised osta?
Tiia Pukk: Kõik saavad osta.
Marje Maasen: Põhikoolis võivad ka uued raamatud tulla, aga Carl Robert Jakobsoni gümnaasiumi omana on see ilmselt viimane.