/nginx/o/2012/06/28/1189222t1h3aa9.jpg)
Kultuurkapitali nõukogu äsjane otsus Eesti Rahva Muuseumile (ERM) raha eraldada võib tähendada, et muuseumi ehitusega õnnestub algust teha juba järgmisel aastal.
Eesti Rahva Muuseumile paistab kirgas lootuskiir
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nõukogu otsustas kolmapäeval eraldada ERM-ile täies mahus eelolevate aastate raha, mis laekub kultuurkapitalile hasartmängumaksu seaduse alusel riiklikult oluliste ehitusobjektide jaoks.
Kultuurkapitali juhataja Raul Altmäe sõnul on ERM-i ehituse maksumus umbes 76 miljonit eurot ning töö peaks valmis saama 2016. aastal.
Järgmiseks sammuks on ERM-i kinnisvara andmine Riigi Kinnisvara aktsiaseltsile (RKAS), misjärel peab valitsus lubama ERM-il kirjutada alla kapitalirendi lepingu RKAS-iga.
Kultuuriminister Rein Lang selgitas, et sellele järgneb riigihanke väljakuulutamine ja siis 90-päevane ootamine, kes pakkuma tuleb.
«Me loodame väga, et kõik püsib nende arvude sees, millega kultuurkapital ja valitsus on arvestanud. Kui eelarve peaks lõhki minema, oleme täiesti uue olukorra ees.»
Rein Langi sõnul on sellega paar esimest suurt takistust ERM-i uue hoone rajamiseks nüüd ületatud ja ERM ei ole sellele kunagi olnud nii lähedal kui praegu.
Minister rõhutas ka, et kuigi ERM-i maja on pindalalt suur, on selle põhjuseks sinna juurde tehtavad hoidlad, mis ei ole mõeldud ainult ERM-i, vaid kõigi Eesti muuseumide varade hoidmiseks.
«Seega ei ole võimalik projekti vähendada, sest seda saaks teha ainult hoidlate arvelt, mis oleks ebaratsionaalne,» põhjendas Lang.
Samuti ei ole ministri jutu järgi mõeldav arhitektuurse lahenduse ümbertegemine. «Rahvusvaheline arhitektuuribüroo lihtsalt ei anna selleks enam luba. Me peaksime alustama nullist ja see tähendaks kogu projekti nelja-viie aasta võrra edasilükkumist, mis muudaks töö veel kallimaks.»
Kultuurkapital prognoosib, et tema kultuuriehitiste rajamise fondi laekub aastas kuus miljonit eurot.
«ERM-i ehitushind on oletatavasti 60 miljoni euro kandis, mis tähendab, et kümne aastaga on kultuurkapital võimeline selle kinni maksma,» lausus Lang.
Ta jätkas: «Mis puudutab seda summat, mida ehitaja tahab kohe kätte saada, siis on meil kokkulepe, et kuna ehitaja on RKAS, kellel on raha nagu raba, siis ta paneb sinna ka omavahendeid, ja kui tal on vaja sildfinantseerimiseks laenu võtta, siis ta selle ka võtab.»
Laenu intressid peaks kinni maksma kultuurkapital. Langi sõnul on võõrvahendeid vaja praeguse hinnangu järgi siiski vähe — ministri hinnangul on RKAS-il palju raha.
Üks vaidlusküsimus RKAS-i ja kultuurkapitali vahel on RKAS-i omakapitali tootluse suurus. Kui kultuurkapitali hinnangul peaks see olema 3,5 protsenti, siis RKAS-i meelest viis protsenti.
Kõige rohkem raskusi võib Rein Langi hinnangul tuua kaasa ehitushange. Kui hind kujuneb kõrgemaks kui see, mis finantseerimisskeemiga on ette nähtud, tuleb teema juurde tagasi tulla.
«Väga palju sõltub sellest, kes pakkuma tulevad,» nentis ta. «Tegemist on rahvusvahelise hankega, mille vastu tunnevad huvi paljud Eesti firmad, kuid loodame, et pakkumise esitajate seas on ka teiste riikide ettevõtteid.»
Ta ei välistanud, et ERM-i ehitamise kõrvalt leiab kultuurkapital siiski raha ka Eesti teatri- ja muusikaakadeemia juurdeehitisele.
Arvamus
Krista Aru, Eesti Rahva Muuseumi direktor
Loomulikult on mul väga hea meel. Lõpuks on lootust, et pääsemine hakkab paistma.