Kilomeetrid mättaid ja kive häirivad liikumist

Sigrid Koorep
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tee seisukorra pärast muretsevad selle ääres elavad inimesed juba aastaid. Et Lauri talu pererahvas käib linnas tööl, tuleb neil auklikul ja künklikul teel iga päev sõita.
Tee seisukorra pärast muretsevad selle ääres elavad inimesed juba aastaid. Et Lauri talu pererahvas käib linnas tööl, tuleb neil auklikul ja künklikul teel iga päev sõita. Foto: Elmo Riig / Sakala

Saadu tee, mille kordategemist on ümbruskonna elanikud Viiratsi vallalt aastaid palunud, muutus eriti hulluks üleeile pärast teehöövli külaskäiku.

«Selline hööveldamine ei kõlba ju! Isegi naisterahvas teab, et vihmaga ei hööveldata midagi,» märkis Tustis Saadu tee ääres Lauri talus elav Irina Meremaa.

Ta oli eile hommikul lapselastega maale tulnud ning kuueaastane poiss oli temalt küsinud, kas sinna hakatakse vilja külvama. «Tõesti tekkis küsimus, kas tee on üles küntud,» sõnas Meremaa.

Viiratsi valla majandusnõunik Kaido Krause tunnistas, et vihmasajuga ei osatud arvestada. «Hommiku poole oli tol päeval ilm kuivem ja sadu tuli ootamatult,» rääkis ta. Nõunik lubas olukorda vaatama minna ja ütles, et kui pinnas on natuke kuivanud, tuleb vallal tee kindlasti ära parandada.

Kontrollimist ja parandamist jäi ootama ka Irina Meremaa, öeldes, et tegu on ju ikkagi valla teega. «Kui oleks eraomandis, polekski kellegi muuga pahandada kui ainult peremehega,» sõnas ta ja selgitas, et seni on nad ikka ise oma lõigukest korras hoidnud, auke kividega täitnud ja teeääri niitnud.

Meremaa meenutas, et mullu hööveldati kuiva ilmaga, kuid pärast olid ikkagi mättad ja suured kivid tee peal ning see nägi välja justkui vann. «Tean küll, et äär tuleb ära koorida, aga seda peaks tegema sagedamini, et kõik ei oleks hunnikus.»

Ta oli ka tookord vallamajja helistanud, aga ei tea seniajani, kas hööveldaja töö tunnistati sobivaks või jäädigi ootama, et suured masinad mättad laiali sõidaksid.

Umbes viie kilomeetri pikkuse kehvalt hööveldatud teelõigu ääres on mitu talu, kust inimesed linna tööle käivad.

Irina Meremaa sõnutsi on selle teega kogu aeg häda olnud — auk on augus kinni. «Siin käib elektriliini ehitus ja metsaveoautod sõidavad,» kirjeldas ta tee koormust. «Tartu maantee tegemise ajal kasutas rahvas seda teed lõikamiseks — siit saab ju Põltsamaa teele välja.»

Saadu teel ei ole võimalik juba tükk aega sõita kiiremini kui 20 kilomeetrit tunnis. Kuigi autod on liikunud aeglaselt, on varasem aukudes hüplemine ning pärastine mätastel ronimine neile oma jälje jätnud.

Lauri talu õuel seisis tungraual sõiduauto. «Mees ja poeg vahetavad eest šarniire,» selgitas perenaine ja lisas, et oma liisinguauto pidi ta ka kõrgema vastu vahetama.

Irina Meremaa lisas, et kui muidu pole talle vallast vastatud, siis ühel aastal tema teadaandmisele siiski reageeriti: teed pritsiti, nii et see enam ei tolmanud. Vald oli aidanud ka teha kraavi, mis vett ära juhtis.

Viiratsi valla majandusnõunik Kaido Krause kinnitas, et tee tehakse korda.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles