Kutsekoolid jagasid kõige rohkem lõputunnistusi

Viljandi ühendatud kutsekeskkooli lõpetas tänavu rekordarv õpilasi. Paari päeva eest jagati tunnistused 156 lõpetajale ning juba veebruaris jättis 46 inimest seljataha kolm ja pool aastat ametiõpet. Fotol on tänavukevadised lõpetajad kooli mõisahoone trepil. Foto: Erakogu

Viljandi kahes kutsekoolis antakse tänavu kätte üle kolmesaja lõputunnistuse. Talviste ja kevadiste lõpetajatega kokku on maakonnas kõige rohkem lõpetajaid Viljandi ühendatud kutsekeskkoolil.

«See aasta andis meile rekordiliselt 156 lõpetajat ja neile lisandub veel 46 lõpetajat, kes õppisid 3,5 aastat,» lausus Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õpetaja Epp Välba. Ta lisas, et ilmselt saatis kutsekeskkool tänavu keskharidusega ellu rohkem noori kui ükski teine maakonna haridusasutus.

Huvilisi jätkub

Viljandi ühendatud kutsekeskkooli õppedirektor Jaan Kabin lausus, et oma osa andsid täiskasvanud veoauto- ja bussijuhiks õppijad, keda oli arvukalt. Kutseharidus on tema sõnutsi üldse populaarseks muutunud: kui varem tahtis põhikoolilõpetajatest gümnaasiumi astuda umbes kolm neljandikku, siis nüüd on gümnaasiumi ja kutsekooli minejaid pooleks.

Trendi suurema hulga lõpetajate poole kinnitab ka Olustvere teenindus- ja maamajanduskooli õppeosakonna sekretär Helme Uusen. Paaril viimasel aastal pole ta ülisuurt kasvu siiski täheldanud.

«Kevadel andsime välja 71 lõputunnistust, aga aasta peale kokku tuleb neid 155,» lausus ta.

Õpilaste arv kasvas mõne aasta eest põllumajanduse eriala arvelt. «Kui meil varem oli selle eriala lõpetajaid seitse või kaheksa, siis viimastel aastatel on olnud kindlasti rohkem — tänavu oli põllumajanduses lõpetajaid 32,» märkis Uusen. Tema hinnangul annavad oma osa ka uued erialad, mida saab töö kõrvalt õppida. Näiteks tekstiili erialal sai tänavu tunnistuse kolm inimest.

Amet toidab

Seda, et lõpetajate hulk on kosunud, kinnitas ka ühendatud kutsekeskkooli õppedirektor. «Kartsime langust, aga seda ei tulnud. Pigem on kutsehariduse huvilisi stabiilselt, hoolimata sellest et mujal õpilaste arv väheneb,» ütles Kabin.

Õppedirektori sõnade järgi sunnib elu ise ametiõppe kasuks otsustama. «Mida varem sa ameti selgeks õpid, seda turvalisemalt ennast tunned,» selgitas ta ja märkis, et oskused hakkavad tähtsaks muutuma.

Oskuste näitamiseks on kutsekeskkoolis kasvanud riikliku kutseeksami sooritajate hulk. Riiklik kutseeksam annab justkui lisataseme ja on oskustöölise kvaliteedimärk nii Eestis kui välismaal.

Epp Välba lisas, et tööjõuturg vajab kvalifitseeritud töötajaid. Ka eile oli Jaan Kabin koos õpetajatega ringreisil eri ettevõtetes, et saada aimu, milliseid töötajaid sinna oodatakse.

Viljandi ühendatud kutsekeskkooli lõpuaktusel rõhutas kooli vilistlane, praegune põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder, et kooli lõpp tähendab tööinimese ja iseseisva elu algust. Tema ütlemist mööda alustab eestlane seda keskmisest eurooplasest tunduvalt varem.

Sel kevadel on esimesed sammud iseseisva elu poole teinud mõnikümmend koolilõpetajat, kes viisid sisseastumisavalduse Viljandimaa kutsekoolidesse juba esimesel vastuvõtupäeval.

«Tunne on rahulik ja avaldusi vaadates paistab mõne möödunud aastaga võrreldes olevat tavapärane seis,» sõnas Helme Uusen.