Jaapanis kasvab sinise kuslapuu teisend, mille kohta sealsed põlisasukad ainud ütlevad hasukappu, haskappu või hasakapu. See oli küttimisperioodil ainude toidupaunas tähtis mari, mida säilitati suhkruga segatult, alkohoolse joogina või koguni soolatult.
Söödav kuslapuu on jaapanlastele tähtis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hokkaido saare lõunaosa niisketel tasandikel Tomakomai linna lähedal kasvas selle ala kuivendamiseni rohkesti viljakaid hasukappu põõsastikke ning inimesed sõitsid sinna kauge maa tagant marju noppima.
1992. aastal registreeris Hokkaido katsejaam esimese Jaapani sordi, mis hakkas sealse lauskmaa järgi kandma nime «Yufutsu». Rajatud istandike pindala suurenes 169 hektarini. Peagi järgnes langus, sest raputades marju koristada ei õnnestunud: viljad said mõnel aastal küpseks kolmenädalase järk-järgulise valmimisega. Käsitsi korjamine läks kulukaks.
Nüüd kutsutakse ostjaid marju ise korjama. Hea maitse ja propaganda on nõudmist söödava kuslapuu järele suurendanud, nii et Jaapani toodangust enam ei jätku. Chitose lennujaamas on hasukappu kauplus, kust saab osta söödavast kuslapuust tehtud maiustusi, šokolaadiga kaetud marju, marjakooki, marmelaadi, tarretist, keedist, mahla, mahlakontsentraati, limonaadi, veini, jäätist, jogurtit, närimiskummi, kompotti ja muud.