Ilmastik on olnud kahjuritele soodus

Kersti Kahu Foto: Elmo Riig / Sakala

Aiapidajad ei ole tänavu sugugi rõõmsad, sest taimede kasv on niru, kahjureid on aga rohkem kui tavaliselt.

Polli aiandusuuringute keskuse teadur Kersti Kahu ütleb, et taimede kasvu on häirinud pikk jahe kevad ja sellesse eksinud üksikud soojad päevad ei ole andnud piisavalt kasvujõudu. Talv oli aga kahjuritele soodne, sest suurt külma ei olnud.

Kersti Kahu, sõstardele ilmusid punase-mustatriibulised putukad, keda mina enne näinud ei ole. Kes need olla võiksid ja kas on mingit võimalust nendest lahti saada?

Ilmselgelt on tegemist marjalutikatega, kes imevad lehtedest ja marjadest mahla välja. Marjad hakkavad kuivama ja närtsivad, nii et saaki pole loota.

Mingit kemikaali praegu pritsida ei saa, sest põõsastel on marjad juba küljes ja üldse ei soovita ma väikestes aedades keemilisi pestitsiide kasutada. Mina oma koduaias seda ei tee, kuigi saak võib tagasihoidlikuks jääda.

Kasu võib olla sellest, kui valada põõsad üle rohelise seebi lahusega. Hästi sobib ka kõrvenõgese leotis.

Samuti võib kahjurid lihtsalt ära korjata ja visata pange rohelise seebi või kangesse soolalahusesse, kus nad kiiresti hukkuvad.

Sõstralehtedele tekivad kohati ka punakaslillad kublataolised moodustised.

Seda põhjustab sõstra kublatäi, kes ei tee suurt kahju, kui teda pole just massiliselt. Augustis levib nende uus põlvkond, kelle kahjustused on suuremad, sest siis hakkavad lehed enne­aegselt varisema.

Kõige õigem on kahjustatud lehed ära korjata.

Kas sõstardega on veel muresid?

Levib sõstrarooste. See muudab lehed oranžikalaiguliseks. Roostest tabandunud marjad deformeeruvad ja langevad maha. Tugeva kahjustuse korral võivad noored võrsed kuivada.

Sõstrarooste on seenhaigus ja seda praegu samuti enam tõrjuda ei saa. Mõningast abi võib olla kastmisest kaaliumpermanganaadi lahusega.

On ka sõstra laikpõletikku, aga vähe. Lehtedele tekivad pruunikad laigud või täpid, mis muutuvad haiguse süvenedes suuremaks. Ka see on seenhaigus, mille puhul aitab kaaliumpermanganaadi lahusega pritsimine.

Kas need hädad, millest rääkisite, võivad sõstrapõõsa täiesti hävitada?

Ei, täielikult need põõsast ei hävita, küll aga nõrgestavad. Kui on massiliselt roostet või marjalutikaid, võib saagist ilma jääda.

Ja tuleval aastal?

Väga palju sõltub ilmastikust.

Räägime teistest marjadest ka. Kuidas maasikatel läheb?

Maasikad elavad ilusti ja kui ei tule katastroofi, näiteks pikalt kestvat sooja ja niisket ilma, mis võib põhjustada maasika hahkhallitust, peaks saak olema korralik. Usun, et pärast jaanipäeva saab teha esimesed korjed.

Aga ploomid, kirsid ja õunapuud?

Ploomid, millele tegime keemilist tõrjet, on ilusad ja tõotavad head saaki. Mahekatsetes on looduslike vahendite kasutamisest hoolimata paraku tugev ploomivaablase kahjustus.

Murelid on ilusad, hapukirsse on meil vähe, aga nendega ei näi ka midagi hullu olevat. Lisaks tootmisaedadele on Pollis poolteist hektarit maheõunaaedu. Praegu on pilt päris kena.

Mõni aiapidaja kurdab ka lehetäide üle.

Mis siin teha? Tillipeenart ja kapsapäid ju mürgitama ei hakka. Natuke võib kasu olla tuhaga ülepuistamisest, tuhka võib kasutada eri kultuuride puhul.

Teod ei tundu tänavu eriti ründavat.

Tigude tõrjeks võib raputada taimede ümber puutuhka, see hoiab neid päris hästi eemal. Kui vihma sajab, tuleb tuhka uuesti puistata. On ka tigude tõrje preparaat, aga see on väga mürgine ja koduaeda ma seda kindlasti ei soovita.

Mis on teie enda lemmiktõrjevahend koduaias?

Mina kasutan kõrvenõgese leotist. Nõgesed on suures tünnis leos ja käärimas, võtan sealt ja lahjendan korralikult ära: üks osa leotist ja kümme või viis osa vett. Lisaks kahjurite tõrjumisele on see ka hea väetis.