Iguaan nautis vanalinnas päikest

Lutsu tänaval iguaan armastab suvepäevadel Viljandi vanalinna rändama minna. Foto: Gert Kiiler / Sakala

Samal ajal kui Männimäel demonstreeritakse viljandlastele rändnäitusel paljusid roomajaid ja reptiile, võib hea õnne korral mõne sellisega kohtuda ka koduaias.

Just nii juhtus eile Viljandi vanalinnas Lossi tänaval elava Janis Valgega. «Grillisime sõpradega kenal suvepäeval aias, kui järsku avastasin, et kuurikatuselt passib mind kummaline olevus,» meenutas Valge. Lähemal vaatamisel selgus, et tegemist oli rohkem kui meetri pikkuse iguaaniga.

Valge ei osanud esimese ehmatusega midagi teha. Et ei tema ega sõbrad teadnud kohaliku loomade varjupaiga numbrit, otsustas Valge helistada politsei numbril 110. «Arvasin, et äkki tulevad nad ja viivad ise looma ära või oskavad mulle varjupaiga numbri öelda,» rääkis ta.

Politsei andiski Valgele varjupaiga numbri. Kui ta varjupaika helistas, küsiti sealt esmalt, kas ta ei tahaks ise ootamatut külalist kinni püüda ja sinna viia. Et Janis Valge looma püüda ei soovinud, lubasid varjupaiga töötajad sündmuspaigale tulla.

Pikk ootamine päädis telefonikõnega, milles varjupaiga töötaja teatas, et nad ei leia Lossi tänavalt iguaani.

Seepeale selgus, et kuna Valge polnud politseile öelnud, mis linnast ta helistab, oli talle antud Tartu loomade varjupaiga number.

Vahepealsel ajal oli Valge naabreid küsitledes välja selgitanud, et sellist roomajat peetakse ühes läheduses asuvas majas. Ta käis ka oletatava loomaomaniku ukse taga koputamas, kuid kedagi polnud kodus.

Kella nelja paiku jõudsid kohale Viljandi loomade varjupaiga töötajad, kes teadsid inimest, kellele iguaan kuulub. Et loom oli selleks ajaks jõudnud oma rännakul koduaeda tagasi, jäeti ta sinna
ootama, kuni omanik naaseb.

Viljandi loomade varjupaiga juhataja Siiri Mängli sõnul elab iguaan ühes Lutsu tänava majas ning päevasel ajal lubab omanik teda aeda. «Ta võtab seal päikesevanne, aga seekord oli üle kuurikatuse naabrite juurde roninud,» selgitas Mängli.