Ohutus sõltub laenaja ja laenutaja koostööst

Enne sõudepaadiga veekogule suundumist peaksid sõitjad saama paadilaenutajalt varustuse, millesse kuulub kindlasti päästevest ja kontaktisiku telefoninumber, millele häda korral teatada oma asukoht. Foto: Elmo Riig / Sakala

Paadilaenutaja tagab kaine inimese paadisõidu ohutuse ja varustuse, kuid lõplik vastutus lasub inimesel endal.

Võrtsjärve-äärse Valma küla vanem ja Peerna turismitalu peremees Jaan Leetsar ütles, et tema juurest paati nii lihtsalt laenata ei saa.

«Esmalt jälgime inimese olekut. Kui ta on purjus, siis vee peale ei lase,» sõnastas laenutaja esimese kriteeriumi ning jätkas, et väga tähtis on ka ilm. Torm ei alga äkki ning selle tulekut on võimalik päeva jooksul ette aimata.

Edasi antakse Peerna talus paadisõitjatele varustus: ankrud, aerud ja päästevestid. Päästevest on Leetsare ütlemist mööda hädavajalik ja ilma selleta kedagi järvele ei lubata.

Enne veel, kui inimesed järvele sõuavad, jagab peremees kaldalt viimaseid soovitusi. Kui peaksid tekkima lained, soovitab ta neist otse läbi murda, mitte neile külitsi läheneda.

Leetsar nentis, et siiski võib järvel tekkida ettearvamatuid olukordi, näiteks puruneb aer. Sellisteks juhtudeks on laenutaja andnud paadisõitjatele oma telefoninumbri. Vajaduse korral läheb ta hädalistele kaatriga appi.

«Ennegi on neid paate järvelt nööri otsas tagasi toodud,» sõnas pika paadijuhtimise kogemusega Jaan Leetsar.

Sõuda on kerge

Neile, kes tahavad esimest korda paadiga sõitma minna, Jaan Leetsar paati ei keela. «Sõudmine ei ole keeruline, paari õpetussõna ja harjutamisega on see peagi selge,» lausus laenutaja ja lisas, et ise ta inimestega paati kaasa ei tüki.

Võrtsjärv on ranna lähedal üsna madal, mistõttu on seal hea harjutada. Lapsi omapäi paadiga järvele Leetsar ei luba ning samuti ei anna ta paate välja öösel.

Laenutaja arvates tuleks pigem õpetada mootorpaadiga sõitjaid kui sõudjaid. «Inimestele antakse küll mootorpaadi juhiluba, kuid seda nad ei tea, et järvel sõites tuleb mõrdasid jälgida,» selgitas ta. Mootorpaat lõhub kalameeste võrke ning kui mootor mõrda takerdub, võib paat veekogus külili minna.

Omalt poolt teeb paadilaenutaja kõik, et aerutajate sõit mööduks ohutult. Kui aga inimesed hakkavad veekogul möllama ning võtavad päästevestid seljast, ei saa tema sinna midagi parata. «Inimene peab oskama vastutada ning mõistma, et ta on ilma loodud tagavaraosadeta. Kui ta laseb näpu otsast, on ta ise selles süüdi,» kommenteeris Leetsar.

Võrtsjärve õnnetus

Rääkides pühapäeval Võrtsjärvel juhtunud õnnetusest, milles kümme inimest kolme paadiga ümber läksid, arvas Jaan Leetsar, et tema poleks kedagi sellise tuulise ilmaga järvele lasknud.

Samuti jääb paadilaenutajale arusaamatuks, miks matkajad ei kandnud päästeveste. «Mis sest et sportlased — Võrtsjärvel sõudmine ilma päästevestita ja sellise ilmaga on kui enesetapp,» nentis kogenud paadijuht.

Pühapäeval Võrtsjärvel päästetöid juhtinud Viljandi operatiivkorrapidaja Rainis Liiri sõnul said matkajatele saatuslikuks rasked ilmaolud ning päästevestide puudumine. «Kui inimesed oleksid kandnud päästeveste, oleks kopter neid kiiremini märganud,» lausus Liir.

Operatiivkorrapidaja ütlemist mööda raskendas päästetöid see, et päästjatel polnud infot paatide väljanägemise ning kannatanute arvu ja asukoha kohta. «Veele minevatel inimestel peaks olema kaldal kontaktisik, kellega nad ühendust peavad  ja kes teab täpselt, millega, kust kohast ja kes järvele läksid,» toonitas ta.