Doonorid peavad ootama tõve lõplikku taandumist

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Eestis ringi rändav doonoritelk on eelmisel kolmel suvel olnud ka Viljandis Vabaduse platsil.
Eestis ringi rändav doonoritelk on eelmisel kolmel suvel olnud ka Viljandis Vabaduse platsil. Foto: Elmo Riig / Sakala

Eelmisel aastal Viljandimaal levima hakanud A-viirushepatiit on siinsetelt inimestelt võtnud võimaluse sel suvel verd loovutada.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskus on püstitanud juba viiel suvel suuremates Eesti linnades doonoritelgi. Ka käesoleval aastal käib verekeskus samal moel verd kogumas, kuid Viljandimaa jäetakse seekord vahele.

Tartu ülikooli kliinikumi verekeskuse direktor Helve König avaldas lootust, et viljandlased saavad doonoriks olla augusti lõpul. «On õhkõrn lootus, et haigusjuhte enam ei registreerita ja me saame jälle Viljandisse tulla,» lausus König.

Verekeskuse juhataja sõnul on viimasel kolmel nädalal teada antud, et Viljandis pole haigusjuhtumeid enam esinenud. Terviseameti andmetel registreeriti viimane kollatõppe haigestumise juhtum 25. mail. Kollatõve lõplikus taandumises võib kindel olla siis, kui viimasest haigestumisest on möödunud 52 päeva, sest just nii pikk on selle viiruse peiteaeg.

Tublid doonorid

Verekeskuse direktori sõnul on viljandlased tublid doonorid ja käinud doonoritelkides usinasti verd loovutamas. Eelmisel aastal võeti siin vastu ligi sada vereandjat päevas.

Juhataja ütles, et verekeskus on Viljandimaa doonoritest väga huvitatud ning on väga kahju, et selle suve algul ei olnud võimalik doonoritelki Viljandisse püstitada.

Targem on oodata

Helve König jätkas, et kui 52 päeva jooksul peaks registreeritama vaid üks kollatõppe haigestumise juhtum, võetakse ühendust ravimiametiga ning küsitakse nõu, kuidas edasi talitada. «Verekeskus ei saa iseseisvalt selliseid otsuseid vastu võtta,» lausus ta selgituseks.

Verekeskuse direktor soovitab viljandlastel vereloovutamisega viivitada senikaua, kuni võib täiesti kindel olla, et oht on möödas. «Inimene võib iseenda teadmata viirust kanda, seepärast on väga oluline oodata,» rõhutas ta.

König lisas, et ilmselt jooksevad doonorid Viljandis tormi, kui verekeskus peaks augusti lõpul siia tulema.

Viljandi haigla kommunikatsioonijuht Krista Valdvee kinnitas, et haigla pakub doonoripäevadeks ülikooli kliinikumi verekeskusele ruume.

Terviseameti andmetel registreeriti Eestis eelmisel aastal 154 A-viirushepatiidi haigusjuhtu ja neist 116 pandi kirja Viljandimaal.

Käesoleva aasta esimeses kvartalis kinnitati Eestis 29 A-viirushepatiiti haigestumist, neist enamik, 23, olid Viljandimaal.

Märksõnad

Tagasi üles