17 Viljandi kultuuriakadeemia teatrikunsti eriala esimese aasta tudengit elavad teist päeva erialaeksamite tähe all ning akadeemia mustas saalis võivad kõik huvilised nende kunstist osa saada.
Näitekunsti tudengid eksamitules
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Näitlejatele on tähtis teha endale juba kooli ajal nime ja jõuda vaatajate teadvusesse. Kõik oleneb pildile pääsemisest, teavad tudengid rääkida.
Praegu teevad nad proovi hommikul kella kaheksast õhtul kella kümneni, kui maja uksed lukku keeratakse. Aja vähesus vapustas neid juba õpingute algul, kuid praeguseks on nad sellega harjunud. Enamik kuuest tudengist, kes leidsid vestlemiseks aega, nentis, et õppima tulles loobusid nad paljust. Nad on pidanud toime tulema pinge ja sisemiste vastuoludega.
«Eriti nüüd, kui on erialaeksamid, on tähtis kogu aeg kohal olla,» lausus Sander Rebane. Juuksurisse või hambaarsti juurde minekust ei tule tema sõnul praegu midagi välja.
Kunst annab palju
Eesti teatrimaailmast kõneldes leidis Sander Rebane, et suurim probleem on rahas. «Teatrid on repertuaari üles ehitanud põhimõttel, et on rahategemise tükid ja kusagil nurgas tehakse ka kunsti. Põhimotivaatoriks ei tohiks olla raha, sest huvitavamad kunstilised tükid lükatakse siis tagaplaanile,» rääkis ta. «Meelelahutusel ei ole midagi viga, lihtsalt mõnikord annavad kunstilised lavastused inimestele palju rohkem.»
Mihkel Kallaste ütlemist mööda on teatri võlu selles, et see võib inimeste elu muuta. Teatri süsteemis on tema arvates vigu, eelkõige rahastamises. Teatreid peetakse lühikese lõa otsas, tänu millele ei saa teha juhuslikke otsuseid. «Praegu on Eestis teatreid, mis teevad sama kvaliteetseid lavastusi nagu iga teinegi, kuid lavastuse eelarve on mitu korda suurem.»
Mihkel Kallastele meeldivad rohkem projektiteatrid, mis püsivad inimeste konkreetsel motivatsioonil.
Usuteaduse asemel näitlejaks õppima hakanud Karl Edgar Tammil on unustamatu välimus. Kiilaspäine noormees ütles, et on veidi edev ja talle meeldib laval olla. «Teater pole koht, kus üksi särada,» lausus ta siis.
«Teater on lihtsalt üks kunstiliik, millega jõuda inimesteni, ning kunst on mulle lähedane.»
Tammi sõnul on tudengitele selgeks tehtud, et näitlemisega rikkaks saada pole võimalik.
Kuigi erialaeksamiteks valmistumine on olnud pidev töö, hakati sellele suuremat rõhku panema mai lõpul, pärast naasmist Tallinna teatrifestivalilt. Erialaeksamil esitatavast tõi ta välja August Kitzbergi «Libahundi» ja John Osborne’i «Vaata raevus tagasi» katkendid. Veel tõstis ta esile «Hamletist» võetud monoloogid, mis on segatud akrobaatilise liikumisega.
Tammi peab tähtsaks, et näitleja ei jääks tüüprollide ja stampide küüsi. «Teater on kollektiivne kunst,» toonitas ta ja lisas, et hea lavastuse valem algab kogu lavastusgrupi pühendumisest.
Peaaegu 190 sentimeetrit pikk, tumedate krässus juustega Rauno Polman sõnas, et erialavalik õnnestus tal päris hästi, ja kinnitas, et see aasta on teda palju edasi viinud. Pilk kaugusesse suunatud, rääkis ta, et loodab etendustega inimestele midagi anda, kuid teisalt on mängus ka väike edevus.
«Näitlemisest saab rütm, mis tuleb koolis sisse ning tõenäoliselt jääb külge terveks eluks,» lausus Polman. «Kõige tähtsam on leida motivatsiooni, et edasi minna. Üldse on hariduse omandamisel tähtsaim iseenda tundmaõppimine.»
Kui tähtis on «Braavo!»
Parima hetkena kultuuriakadeemias mäletab Rauno Polman korda, kui õppejõud Kalju Komissarov pärast proovi ütles: «Braavo!» Sellist tagasisidet, nii head kui ka halba, peab ta väga tähtsaks.
Hea huumorimeelega Mihkel Kallastet võlub näitlemises võimalus kogeda uusi olukordi, mida reaalses elus nii tihti ette ei tule. Noormees teab, et näideldes õpib ta iseend paremini mõistma, kuid lisas, et mõistmine pole läinud üldsegi mitte lihtsamaks, pigem vastupidi.
Esimesed kaks aastat on õpe statsionaarne, mis tähendab Kallaste sõnul seda, et kogu aeg peab olema kohapeal — põgeneda pole kusagile. Alles kolmandal ja neljandal aastal on rohkem praktikat eri teatrites ja vabadust tuleb juurde. «Kes tahab, see jõuab,» vastas Mihkel Kallaste küsimusele, kuidas ta on isiklikuks eluks aega leidnud.
Kõigest hoolimata naudib tudeng õppeaega. «Hea on näha ja tunda ennast arenemas,» sõnas ta ning nimetas seda hellitavalt eriala mõnuks.
Akadeemiast saadavat haridust peab Kallaste väga heaks. Tähtsaks asjaoluks on siinkohal erialaõppejõud, kelle kohta ka kõik teised tudengid ainult kiitvaid sõnu laususid. Siiski avaldas Kallaste lootust, et neil on võimalik kohtuda veel teistegi teatrikorüfeedega, et silmaringi suurendada.
Mihkel Kallastele sümpatiseerivad teatri NO99 näitlejad Sergo Vares, Jaak Prints ja Mirtel Pohla. Noor näitleja kinnitas, et teatri ja lavastuse muudavad heaks inimesed: näitlejad, lavastajad ja tehnilised töötajad. See on paljude inimeste koostöö tulemus.
Tudengid kirjutasid lugusid
Erialaeksamitel esitamisele tulevast tõi ta välja «Oma Harala lood». See koosneb lühilugudest, mida kirjutades võtsid näitlejatudengid eeskuju Mats Traadi «Harala elulugudest». «See, et autorid oleme meie ise, teeb asja väga ehedaks ja ilusaks,» sõnas ta.
Lennart Peep õpib harrastusteatri juhiks. Ta on olnud tihedalt seotud Eesti harrastusteatrite liiduga ning nimetab praegust valikut asjade loogiliseks jätkuks.
Peep saab sisuliselt lavastaja hariduse, ainsad erinevused on need, et talle antakse ka andragoogikat ehk täiskasvanuharidust ja sellega seotud aineid ning lõputöö tuleb teha harrastusteatris. See kõik muidugi ei tähenda, et harrastusteatri tegijad pole professionaalid. «Tundub igati mõistlikum tulla ja omandada teadmisi teatrikoolis, kui hakata ise jalgratast leiutama,» rääkis Peep.
Näitekoolis on parim see, et enamiku aega saab tegelda iseendaga. «Kõik laiskus- ja tööhetked on mu enda jaoks. Ja see on üheaegselt maru mõnus ja maru raske,» täpsustas Lennart Peep.
Harrastusteatri juhiks õppiv tudeng arvas, et populaarseks teeb lavastuse tihtipeale suures osas materjali tuntus, sellele järgnevad näitlejate ja lavastaja oskused ja tuntus. «Kui vastikult see ka ei kõlaks, on kõik suuresti turunduse teha,» nentis ta.
Sander Rebane naudib näitlemise juures seda, et tal on võimalik minna võõrasse karakterisse — olla keegi teine. Siiski on esimene õppeaasta olnud täis üllatusi. «Ma sain kaikaga pähe, kui kooli tulin,» kirjeldas Rebane kogetud ehmatust. «Avastasin, et kõik polegi lihtsalt kättesaadav. Mõistsin, et pean tuleviku nimel hakkama vaeva nägema.»
Näitlejatest meeldib talle laval näha Rain Simmulit, Ivo Uukkivi ja Aarne Sorot. Heaks peab ta lavastusi, mis panevad kuulatama ja uues suunas mõtlema.
Julge ja läbitungiva pilguga Birgit Landberg selgitas, miks ta on valinud just lavastaja eriala. «Ma mõtlen väga vormilises ja visuaalses maailmas ning näitlejana puuduks mul väljund,» ütles ta.
Birgit Landberg ei pea tähtsaks maailma muuta, ta üritab publikule edasi anda emotsiooni, elamust ja kogemusi. Kõige raskem on tema arvates õppida end usaldama. «Kaheldes endas, annab lavastaja kahtlused ka näitlejatele. Seepärast pole lavastajatel lubatud endas kahelda.»
Birgit Landbergile meeldib, et eesti teatris on hakatud julgemalt katsetama tühja ruumi ja vaikuses liikumisega.
Teatrikoolis õppimise juures on tudengi arvates parim see, et töö tegemiseks ja asjade lõpuni viimiseks antakse aega. Neiu hinnangul on kõik näitekunstitudengid aastaga muutunud ning see väljendub nende mõtlemises, rääkimises ja hoiakutes. Selle põhjus on iseendaga tehtud töös.
KAVA
Kultuuriakadeemia esimese kursuse erialaeksamite tänane kava
• Kell 11 lavakõne (õppejõud professor Kalju Komissarov) ja laulmine (õppejõud Peeter Konovalov). Mats Traadi «Harala elulugudest» inspireeritud üliõpilaste lood ja «Kodukohtade fuuga».
• Kell 11.50 lavaline plastika (õppejõud Hellar Bergmann), etüüdid muusikasse, näitlejatööd.
• Kell 12.15 katkendid John Osborne’i draamast «Vaata raevus tagasi».
• Kell 14 katkendid John Osborne’i draamast «Vaata raevus tagasi».
• Kell 15 lavaline plastika, etüüdid muusikasse, lavastajatööd.
• Kella 15.35—16.20 lavaline liikumine — seltskonnatantsud (õppejõud Mall Noormets).
Allikas: akadeemia kodulehekülg