Tuntud kohtualused jäid patust puhtaks

Maadevahetuse protsessil kohtu all olnud isikud on oma süüd eitanud ning nimetanud prokuratuuri väiteid põhjendamatuteks ja umbmäärasteks. Pildil Ester Tuiksoo eile ajakirjanike piiramisrõngas. Foto: Peeter Langovits

Harju maakohus mõistis eile kõik maadevahetuse protsessil kohtu all olnud seitse eraisikut ja kaks ettevõtet õigeks.

Kohtunik Valeri Lõõniku sõnul olid maadevahetuse kriminaalasjas tõendid kogutud ebaseaduslikult ning seetõttu tuleb süüdistatavad õigeks mõista.

Kohus põhjendas, et uurimisorganid rikkusid tõendeid kogudes norme, näiteks ei järginud eksperdi erapooletuse nõuet, ületasid jälitustoiminguteks lubatud tähtaegu ja kuulasid osasid telefonikõnesid pealt kohtu loata.

Riigiprokurör Inna Ombler ütles pärast otsuse väljakuulutamist, et prokuratuur kavatseb otsuse ringkonnakohtusse edasi kaevata. Ta leidis, et jälitustoimingutel menetlusnorme ei rikutud.

Kohus mõistis riigieelarvest kohtuotsuse jõustudes välja süüdistatavate õigusabikulud: Villu Reiljan peab saama 117 961 eurot, Kalev Kangur 287 845, Einar Vettus 97 839, Tullio Liblik 75 145, Ester Tuiksoo 56 627 ja Tarmo Pedjasaar 33 377 eurot.

Aktsiaseltsi Merko Ehitus, mis praegu kannab Järvevana nime, Toomas Annuse ja aktsiaseltsi E.L.L. Kinnisvara kasuks mõistis kohus kokku välja 611 810 eurot.

Nõuti vanglakaristust

Ühtlasi tühistas Harju maakohus kohtuotsuse jõustumisest alates 2007. aasta 23. jaanuari kohtumääruse, millega Kalev Kangur maa-ameti peadirektori ametikohalt kõrvaldati.

Riigiprokurörid Laura Feldmanis ja Inna Ombler taotlesid mullu detsembris Harju maakohtus maadevahetuse süüasja osalistele osaliselt reaalset vangistust, samuti väidetavalt kriminaalse tuluna saadud sadade tuhandete eurode konfiskeerimist.

Riigiprokuratuuri hinnangul tuleks endine keskkonnaminister Villu Reiljan mõista süüdi korduvas altkäemaksu võtmises ning määrata talle selle eest nelja-aastane vangistus. Sellest tuleks Reiljanil reaalselt ära kanda pool aastat, ülejäänud karistusaeg oleks tingimisi nelja-aastase katseajaga.

Maa-ameti eksjuhile Kalev Kangurile nõudsid prokurörid suures ulatuses korduva altkäemaksu võtmise eest viieaastast vanglakaristust, millest peaks kohe ära kandma pool aastat, ülejäänud karistusaeg oleks tingimisi viieaastase katseajaga.

Merko Ehituse suuromanikule Toomas Annusele taotlesid süüdistajad korduva altkäemaksu andmise eest kolmeaastast vangistust, millest tuleks trellide taga veeta pool aastat ning seejärel kestaks kolm aastat katseaeg.

Isamaa ja Res Publica Liidu Tartu piirkonna juhatuse endisele liikmele Tarmo Pedjasaarele nõudsid prokurörid altkäemaksu andmise ja sellele kaasaaitamise eest kahe ja poole aasta pikkust vangistust, millest neli kuud peaks ta kohe ära kandma, ülejäänu oleks tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Firma TSM juhile Einar Vettusele nõudsid süüdistajad altkäemaksu andmise eest kaheaastast vangistust, millest tuleks vanglas veeta kaks kuud, ülejäänud karistusaja mõistaks kohus talle tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Aastaid kestnud menetlus

Saarte Investeeringute juhile Tullio Liblikule taotlesid prokurörid korduva altkäemaksu andmise eest kahe aasta ja kuue kuu pikkust vangistust, millest kohe kuuluks kandmisele kolm kuud, ülejäänu mõistetaks tingimisi kolmeaastase katseajaga.

Endisele põllumajandusministrile Ester Tuiksoole nõudsid prokurörid altkäemaksu võtmise eest ühe aasta ja kuue kuu pikkust tingimisi vangistust kolmeaastase katseajaga.

Juriidiliste isikutena kohtu all olevale Merko Ehitusele nõudsid prokurörid rahalist karistust 1 597 791 ja E.L.L. Kinnisvarale 127 823 euro ulatuses.

Ühtlasi soovisid prokurörid, et kohtualustelt väidetavalt kuritegelikul teel saadud raha välja mõistetaks. Kangurilt tuleks prokuröride hinnangul välja mõista Pedjasaarelt altkäemaksuna saadud 34 531, Vettuselt saadud 636 929, Liblikult saadud 499 421 ja Annuselt saadud 17 972 eurot. Reiljanilt tuleks välja mõista Annuse antud 6918 eurot ning Tuiksoolt Annuse antud 2737 eurot.

Uurimisorganid alustasid maadevahetuse kriminaalasjas menetlust 2005. aasta 18. augustil.

Riigiprokuratuuri süüdistuse järgi kasutasid Villu Reiljan ja Kalev Kangur oma ametipositsiooni selleks, et nende soositud isikud saaksid soodsalt omandada riigile kuuluvaid kinnisasju. Kanguri ja Reiljani soosing langes süüdistuse kohaselt ärimeestele Toomas Annusele, Tullio Liblikule, Tarmo Pedjassaarele ja Einar Vettusele.

Süüdistusest nähtub, et äriühingu esindaja pöördus toonase keskkonnaministri Villu Reiljani või maa-ameti peadirektori Kalev Kanguri poole sooviga omandada riigile kuuluv kinnistu. Seejärel pakkus Reiljan või Kangur välja, et firmadele on kõige soodsam viis riigilt maad saada looduskaitseseaduses sätestatud vahetusmenetlusega.

Ester Tuiksood süüdistab prokuratuur selles, et ta võttis 2006. aastal põllumajandusministrina altkäemaksu Annuselt, vastutasuna soosis aga Annuse firmasid Merko Ehitus ja E.L.L. Kinnisvara põllumajandusministeeriumile uusi rendipindasid otsides.

Samuti kasutas Tuiksoo süüdistuse järgi oma ametiseisundit ja ametiseisundist tulenevat autoriteeti ministeeriumi ametnike tegevuse suunamiseks nii, et see viiks lepingu sõlmimiseni Merko Ehituse ja E.L.L. Kinnisvaraga. Vastutasuks sai Tuiksoo Rävala puiesteel Merko Ehituse ehitatud korterit tasuta kasutada ning kuritegelik hüve ulatus enam kui 42 000 kroonini.

Merko Ehitust süüdistab riigiprokuratuur altkäemaksu andmises Kangurile ja Reiljanile, E.L.L. Kinnisvara aga altkäemaksu andmises Tuiksoole.