/nginx/o/2012/06/19/1175548t1hf96a.jpg)
Eesti maaülikooli professor Jaan Lepajõe (1928—1999) tundis suurt kiindumust oma sünnikoha, Navesti jõe kaldal asuva Lepakose talu vastu.
Lepakose professori lugemised jätkuvad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta korraldas aastatel 1992—1998 suviti koduloo ja rahvuskultuuri talusümpoosione, «Lepakose lugemisi». Neid tehti nii Lepakosel, Hüpassaares kui heliloojate Kappide muuseumis Suure-Jaanis. Jaan Lepajõe valis välja vestlusteemad ja külalisesinejad.
Kutsutuid oli tosina ringis, vahel enamgi: ümbruskonna haritlased, muusikud, arstid, kooliõpetajad ja põllumehed.
20 aastat tagasi
Esimene talusümpoosion peeti 15. augustil 1992. aastal. Jaan Lepajõe kõneles teemal «Alternatiivne põllumajandus ja alternatiivne eluviis» ning rääkis Lepakose küla ja selle ümbruse ajaloost.
Teise kokkusaamise teema oli «Kas eestlusel on tulevikku?», kolmandal «Eestlus on looming», neljandal «Jää õitsema aegade meres, riik Põhjamaa riikide peres», viiendal «Kas eestlane olla on ikka uhke ja hea?».
Kõnelesid Suure-Jaani kandist pärit kultuuritegelased ning Tallinna ja Tartu teadlased. Jaan Lepajõegi oli esinejate hulgas, paistes silma laialdaste teadmistega kodukoha ajaloost, kirjandusest, Eesti kultuuri- ja riigitegelaste elust ning tööst. Kuulajaskonna moodustasid tema kutsutud külalised.
Tõeline loodusfilosoof
Viljandi praostkonna emeriitõpetaja Helmut Mõtsnik meenutab: «Kohtumised Jaan Lepajõega olid mulle südamelähedased ja vaimselt rikastavad.
Ta kirjutas «Lepakose aastaringides», et meie vaimse ja füüsilise allakäigu põhjus on hingeline tühjus — eetiline kriis ja maailmavaateline segadus. Praegu on vaimukultuuri ja ilu asemel kõikjal jutt rahast.
Muljet avaldav on Jaani idee suurest looduse ja kultuuriloo kaitsealast, mis paikneks Kaansoo—Suure-Jaani—Vastemõisa kolmnurgas. Ta nimetab seda põhjendatult Suure-Jaani fenomeniks. See maanurk on huvitav eelkõige selle poolest, et siit pärinevad Eesti rahvuskultuuri rajajad. Ta toob neist esimesena välja maalikunstniku ja akadeemiku Johann Köleri.
XX sajandi teise poole Suure-Jaani fenomeni silmapaistev osa on Jaan Lepajõe ise. Teda kui loodusfilosoofi meenutades liigume lähemale Eesti loodusele ja oma rahva ajaloole.»
Viimane kogunemine oli Lepakosel 1999. aasta augustis juba ilma Jaan Lepajõeta.
Taas hakati Suure-Jaani valla kultuurinõuniku Jüri Hanseni eestvedamisel ja asjahuviliste kaasalöömisel «Lepakose lugemisi» korraldama 2008. aastal.
2008. aasta 3. märtsil tähistati Suure-Jaani vallas Jaan Lepajõe 80. sünniaastapäeva. Sel puhul ilmus trükist kogumik «Lepakoselt professoriks». 1. juulil 2010 tähistati Lubjassaares kodu- ja loodusloohuvilise Jaan Joandi 100. sünniaastapäeva.
31. mail 2011 olid Mart Saarele pühendatud «Lepakose lugemised» Hüpassaares.
«Akadeemia» taasasutaja
Tänavu 26. mail peetud «Lepakose lugemistel» Lepakose talus, mida nüüd peab Jaani poeg Tiit Lepajõe, esines esimesena «Akadeemia» peatoimetaja Toomas Kiho Tartust. Ta tutvustas Jaan Lepajõe «Akadeemias» avaldatud artikleid ning tõstis esile tema osa ajakirja taasasutamisel ning toimetuskolleegiumi töös aastatel 1988—1999.
«Akadeemia» asutamisel paluti tunnustatud põllumajandusteadlane Jaan Lepajõe ajakirja kolleegiumi liikmeks, et uue ajakirja veergudele jõuaksid Eesti agraarteaduste mõte ja filosoofia.
Lepajõe oli ka «Akadeemia» kaasautor, temalt on ilmunud kuus kirjutist: konkreetsemaid teemaartikleid, arvustusi ning ehedat filosoofilist mõtet kandvaid artikleid. Ka Jaan Lepajõe teadaolevalt viimane artikkel «Kartulivabariik» leidis avaldamist «Akadeemias».
Otsis lahendusi
Eesti maaülikooli dotsent Jaan Kuht, kes on Jaan Lepajõega 18 aastat koos töötanud, rääkis, et Jaan Lepajõe otsis lahendusi looduskeskkonna säilitamiseks. Ta tõi näiteks mõned laused Jaan Lepajõe kirjutistest.
«Kui tahad suvehommikute ilu näha, pead tõusma enne päikest.»
«Meeldivad mõtted tekivad siis, kui rohi on kastene ja vikat hästi lõikab.»
«Vanad kultuurrahvad pidasid ka põllumajandust kunstiks.»
«Vana aja filosoofid rõhutasid, et pigem saab läbi muude kunstide kui põllumajanduseta.»
Sel kevadel meenutasime tema 90. sünniaastapäeval ka Sürgavere vallast Rulli talust pärit maaülikooli professorit Jüri Kuuma, kes oli üks põllumajandusmuuseumi rajajaid.