Skandaal valitsusparteilt esikohta ei võtnud

Reformierakond võib kergendatult lippe lehvitada, sest fännid usuvad temasse endiselt.

FOTO: Andres Haabu

Reformierakonna toetus tõusis juunis erakonda tabanud rahastamisskandaalist hoolimata ühe protsendipunkti võrra, selgus TNS Emori uuringust.

Kui mais oli Reformierakonna toetus 30, siis juunis 31 protsenti. Keskerakonna toetus kerkis 19 protsendilt 23 protsendile.

Suurima languse on läbi teinud Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE), kelle toetus on langenud 29 protsendilt 24-le.

Isamaa ja Res Publica Liidu (IRL) pooldajaid on jäänud kolme protsendipunkti võrra vähemaks: maikuu 17 protsendi asemel on neid 14 protsenti.

Paljud ei oska öelda

Märkimisväärselt on tõusnud nende inimeste hulk, kes ei tea oma erakondlikku eelistust nimetada. Kui maikuus oli «ei oska öelda» vastanute osakaal 30, siis juunis 38 protsenti.
TNS Emori uuringuekspert Aivar Voog hindas, et selle muutuse taga võib näha erakondade rahastamise skandaali.

«Erakondliku eelistusega vastajate hulgas olid erakondade reitingud peaaegu samad mis eelmise aasta lõpul ning sotside kevadine tõus on suve alguseks haihtunud,» tõdes ta.

Reformierakonna peasekretär Martin Kukk ütles, et kolmandiku valijate stabiilne toetus Reformierakonnale on tunnustus poliitikale, mida partei on pikalt valitsuses olles ellu viinud ja viib ka edaspidi ning mille strateegiline eesmärk on Eesti inimeste elatustaseme tõus.

«Näiteks seadustati Reformierakonna eestvedamisel tulumaksu langemine 20 protsendile 2015. aastast, mis jätab tööinimese rahakotti rohkem raha,» lausus ta. «Samuti seisame selle eest, et töötuskindlustusmakse langeks kolmele protsendile, mis jätab keskmist palka saavale perele aastas kuni 180 eurot rohkem kätte. Käisime hiljuti välja lastetoetuste reformimise idee, mille üle ühiskondlik debatt alles algab.»

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimehe Kadri Simsoni sõnul näitab uuring, et parlamendi opositsioonierakondade toetus ületab endiselt koalitsiooni oma.
«Reformierakonna rahastamisskandaali ja Silver Meikari paljastuste tõttu on ühiskonnas tekkinud uue partei ootus,» järeldas tema. «Seetõttu on rohkem inimesi, kes ühtegi parlamendierakonda ei toeta.»

Keskerakonna toetuse kasv näitab Simsoni jutu  järgi aga seda, et erakonna toetajad on lojaalsed.

Reformierakonna rahastamisskandaal sai alguse 22. mail, kui erakonna liige Silver Meikar avaldas «Postimehes» arvamusloo, milles ta tunnistas, et on viinud erakonna kassasse teadmata päritolu raha.

SDE peasekretär Indrek Saar ütles, et kõige tähelepanuväärsem muutus on erakondliku eelistuseta inimeste osakaalu tõus 30 protsendilt 38 protsendile. Tema sõnul on see muutus negatiivne, kuid samas arusaadav ja loogiline, vaadates, mis on viimasel kuul erakondade ümber toimunud.

Saare hinnangul on eetiliselt tundlikum seltskond jõudnud ilmselt seisukohale, et ei vali ühtegi erakonda, sest «kõik on mustad lambad». Et SDE ja IRL-i toetus on juunis langenud, tundub tema hinnangul loogiline, et selliste inimeste osakaal on kasvanud just SDE ja IRL-i arvelt.

Reformierakonna toetuse kasvu kohta märkis Saar, et viimaste aegade poliitskandaalide ajal on skandaali keskmes oleva erakonna reiting alati järgmisel kuul kas püsinud või tõusnud.

«Pikemat aega vaadates on selle erakonna populaarsus aga langenud. Skandaali keskmes olija on inimeste suurema tähelepanu all ja see kasvatab reitingut. Naljaga pooleks võib meenutada meie lähiajalugu NLKP aegadest, kui rahvas koondus rasketel aegadel partei ümber,» rääkis Saar.

SDE toetuse languse põhjusena nimetas Saar, et sotsiaaldemokraadid on olnud Reformierakonna rahastamisskandaali ajal vähe pildil.

Võrreldav valimistega

IRL-i peasekretär Priit Sibul nentis, et erakonna toetus on eelmise kuuga võrreldes langenud, kuid IRL ei tähtsusta seda üle. Ta sõnas, et IRL-i pikaajaline toetus ongi kõikunud 13—17 protsendi vahel.

«IRL jätkab valitsuserakonnana oma poliitika elluviimist ning keskendub rahvastiku ja hariduse küsimustele. Need on valdkonnad, millesse panustamine on esmatähtis,» ütles Sibul. «SDE toetuse langus võib tulla sellest, et järjest suuremale hulgale inimestele on selgeks saanud, et SDE plaanib maksutõusu ning seda Eesti valija ei soovi.»

Uuringu käigus küsitleti 23. maist 13. juunini 801 valimisealist inimest.
Tabeljaotustes on erakondade toetusprotsendid näidatud nende põhjal, kellel on erakondlik eelistus, seega «ei oska öelda» vastanute protsent elimineeritakse.

Niisugune andmete esitamise viis muudab erakondade toetusprotsendid võrreldavaks riigikogu valimiste tulemustega ehk võimaldab näha erakondade võimalikku osakaalu riigikogus, kui valimised oleksid toimunud uuringu küsitlusperioodil.

Tagasi üles
Back