USA turultki leiab tervislikku toitu

Waverly farmerite turg Baltimore’is on hea võimalus oma toidulauda tervislikumaks muuta. Foto: Kristiina Vaarik

Ameerika Ühendriikide toidukultuurist rääkides kangastub pilt paksust inimesest, kes hamburgerit pugib ja limonaadi kulistab, kuid otsija leiab sealgi turult tervislikku kraami.
Enne pooleks aastaks Ühendriikidesse minekut olin veidi hirmul, sest olin kuulnud jutte, et Ameerikas on tervislikult süüa keeruline ja kõik pidavat juba lühikese ajaga kõvasti juurde võtma.

Nüüd tagasi Euroopas, võin kinnitada, et peamised toiduained on kättesaadavad, sama hinnaga või odavamadki kui Eestis. Eriti rõõmustasin, kui avastasin, et meie maja lähedal asub laupäeviti avatud talumeeste Waverly turg, mis on ainus aasta läbi töötav turg Baltimore’i linnas.

See sai kiiresti meie lemmikuks, nii et peaaegu igal laupäeval ostsime rohelisi ube, kartuleid, õunu ja toorõunamahla — mida seal kutsutakse siidriks —, samuti apelsine Floridast, tulisoolast võid ja koduseid moose. Elades Johns Hopkinsi ülikooli vahetus läheduses, oli näha, et üliõpilased valisid peamiselt ühe või teise kiirsöögikoha vahel, lisaks sundis ülikool neid ostma toidutalonge, mille eest saigi vaid kiirtoitu, näiteks pitsat või hamburgerit.

Kui vestlesin ühe tudengiga, tunnistas ta, et peamine värske kraami ostukoht ongi Waverly turg, mis laupäeviti noori nagu magnetiga ligi tõmbab. Värske kraami kõrval pakuvad väikeettevõtjad leiba-saia, põnevaid kooke ja pähklisegusid; meeleolu loovad tänavamuusikud ning turust mõne sammu kaugusel hularõngaste keerutajad koos väsimatu õpetajaga.

Marylandi osariigis on «The Baltimore Suni» andmetel 137 põllumeeste turgu, kuid neist vaid kümme on avatud aasta ringi. Waverly turg, mida võib suuruselt võrrelda Viljandi turuga, on lausa üks kahest suuremast. See on avatud 1980. aastast ja farmerid tulevad sinna päris kaugelt, isegi teistest osariikidest.

Kuigi osa müüjaid kurdab sissetulekute vähenemise üle, ütleb püsiklient, 51-aastane kunstiõpetaja Charlie Greenawalt, et tosina aasta jooksul on ostjate arv
aina suurenenud. «Inimesed mõistavad, kui tähtis on süüa ehtsat toitu,» lausub mees ja märgib, et sealt ostes toetab ta pealegi kogukonda.

Põllumeeste turgudel kauba pakkujatest võivad edaspidi saada kaupluse- või restoranipidajad, kui kliendid kiidavad ja nõudlus kasvab. «The Baltimore Sun» kirjutas Baltimore’i farmerite turul suppe pakkunud Eula McDowellist, kelle soojendavad kõhutäied läksid päeva asemel kaubaks kahe tunniga ja kes klientide soovil avas möödunud novembris Owing Millsi kaubamajas The Big Bean Theory nimelise söögikoha.

Mitmel pool Baltimore’is võib märgata majade vahel pisikesi põllulappe.

Linna on alates 2007. aastast elama asunud umbes 700 sõjapõgenikku, kes on enamasti pärit põllumajanduspiirkondadest. Et kontrast endise ja praeguse linnaeluga on suur, otsustasid tudengid luua ülikooli 5000-dollarise toetuse abil «Mikrofarminduse projektiga» nii põgenikele kui teistele huvilistele kogukonnaaia.

See peaks aitama põgenikke paremini linna ja selle elanikega integreerida, pakkudes samas võimalust kasvatada endale tervislikku toitu.

Parimat eeskuju pakub sellistele algatustele USA esimene leedi Michelle Obama, kes rajas Valge Maja aeda kolm aastat tagasi juurviljaaia. Obama sõnul sai ta nii mõnegi õppetunni, kuid ettevõtmine oli kokkuvõttes edukas ning andis hoo mõttevahetusele toidust laiemalt ja sellest, kuidas see mõjutab laste tervist. Kõlab nagu jutt Eesti presidendi proua Evelin Ilvese suust.