Pilistvere mälestusmärk käis pesus

Egon Valdaru
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Pilistvere Vabadussõja mälestusmärk on juulikuuks, mil selle taastamisest möödub 21 aastat, saanud värske ilme. Ausammast pesti, seda ümbritsev muruplats tasandati ning lipuvardad korrastati ja värviti.

Pilistvere elu eestvedaja Pille-Riin P. Kalmuse sõnutsi leotas kalmistuvaht Elma Aren mälestusmärki vee, rohelise seebi ja nõudepesuvahendiga ning eemaldas sellelt auto jääkaabitsaga sambla. Kõike seda tegi ta Viljandimaa muinsuskaitseinspektori Anne Kivi näpunäidete järgi.

Pille-Riin P. Kalmuse ütlemist mööda hakati kihelkonna ajaloolisi mälestusmärke uuendama juba varem Leaderi ja PRIA toetusega korraldatud haljastuskoolitustel ja -talgutel.

Koolitusi andnud Eero Tali abiga tegid külaelanikud ja toetajad vabatahtlikult suure hulga tööd ning said pühendatud oma küla haljastuse saladustesse. Suuremad tööd algasid sügisel haigete puude mahavõtmisega ning juuni algul asetleidnud puitehitiste ja aia väikevormide koolitused tõmbasid neile joone alla.

Pilistere rahvamaja tagaküljel on esinduspeenar ning rahvamaja äärt kaunistab pitsiline munakivikee. Pille-Riin P. Kalmus selgitas, et see aitab vihmavett maja juurest eemale juhtida. Seni oli vesi vale kalde tõttu rahvamaja poole voolanud.

Lõpetamisjärgus on kauaoodatud väike lava ning muruplatsid saavad korda. Ühise otsusega kärbiti ka džungliks kippuvat pärnaalleed. Mälestusmärk, mis varem oli väljakasvanud heki ja puude taga varjus, paistab nüüd kenasti tee peale.

Pille-Riin P. Kalmus ütles, et Kõo valla ja Pilistvere kihelkonna tähtsaid objekte on käe ja südamega aidanud korrastada paljud. «Me ei pea õigeks kõiki külas vajalike tööde tegijaid mujalt tellida,» rääkis ta. «Pilistvere fenomen on see, et tullakse kokku ja korrastatakse avalikke objekte. Inimesi, kes nurisemata ja sitkusega viimase rehatäieni nende ümbrust silusid, kirjeldab suuresti sõna «eestlaslik».»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles