Juuli lõpul peetav kahekümnes pärimusmuusika festival kujuneb senisest veidi erinevaks. Eelkõige on korraldajatel kavas mitu korralduslikku uuendust.
Pärimusmuusika festival kavandab muudatusi
«Peame käima ajaga kaasas ning selleks teeme koostööd publikuga,» ütles festivali pealik Ando Kiviberg. Tema kinnitust mööda korjatakse tehtud muudatuste kohta peo külalistelt tagasisidet, mis tulevaste festivalide korraldamises kindlasti kasuks tulevad.
Kivibergi sõnul on juba mitu aastat arutletud pärimusmuusika festivali territooriumi avatuse üle.«Katseliselt rajame tänavu festivalile oma piiratud ala, mida nimetame pärimeetriks. Eesmärk on tagada külalistele hea festivalikogemus kogu peo vältel,» kõneles Kiviberg.
Niinimetatud pärimeeter ehk festivali piiratud territoorium ulatub Vabaduse platsist Kaevumäeni, selle sisse jäävad ka toidutänav ja Roheline lava.
Passide ja piletite omanikud saavad kogu pidu nautida tavapärases keskkonnas, piletit lunastamata tänavu aga festivali territooriumile enam ei pääse. Küll on pärimeetrisse pääsemiseks võimalik osta ühekordne pääse.
Ent muudatusi on tänavusel rahvapeol kavas teisigi. Pärast aastast pausi on festivalil kasutusel taas kultrahoov ja muutunud on ka telkla asukoht. See on Viljandi järve ääres sõudeellingu läheduses aiaga piiratud valvega territoorium.
Kõike tehakse külaliste ja huvilistega koostöös, sest korraldajad loovad nii veebis kui festivali bukletis keskkonna, kus saab anda tagasisidet muudatuste kohta, mida tulevikku silmas pidades arvestatakse.
26.—29. juulini peetava 20. pärimusmuusika festivali piletimüügi pealiku Anu Rannu sõnul on eelmüük sujunud varasemate aastate omaga sarnases rütmis.