Tartumaal Ülenurmel põllumajandusmuuseumis 23. korda asetleidnud eesti punast tõugu lehmade iludusvõistluselt vissitiitlit Viljandimaale ei tulnud, aga siin kasvanud piimaandjad noppisid siiski üle poole poodiumikohtadest.
Musti, Uisu ja teised võistlesid edukalt
15. juuni 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täiskasvanud eesti punast tõugu lehmade hulgas pälvis teise koha Karksi valla Sallasto osaühingu lehm Musti ning kolmandaks tuli lehm Tee. Võitjaks ehk vissiks kuulutati Võrumaa Kuustemäe osaühingu lehm Muda.
Läinud reedel asetleidnud võistluste korraldaja, Eesti tõuloomakasvatajate ühistu tõuraamatu- ja aretusosakonna juhataja Tõnu Põlluäär ütles, et kohtunikud pidasid Muda
eelisteks suurust ning häid kehaproportsioone. Veidi väiksema Musti trumbina toodi välja väga tugevat ja head udaraehitust.
«Loomulikult on hindamine subjektiivne nagu päris missivõistlustel ning seetõttu ennustamatu — ühed eelistavad väiksemaid, teised suuremaid loomi,» kommenteeris Põlluäär.
Noorlehmade hulgas sai teise koha Sallasto farmi Kannu. Viljandimaa Kõpu Põllumajanduse osaühingu Melani pälvis teise ja Uisu kolmanda koha esmaspoeginud lehmade klassis.
Esimest korda oli Ülenurmes korraga eesti punase ja eesti holsteini ehk musta-valgekirju tõu näitus-võistlus. Seni oli holsteini tõu esindajaid võrreldud Tallinna lähedal Luige laadal.
Osalejaid oli kogu Eestist, vaid saared on oma jõukatsumist viimased 18 aastat pidanud Saaremaal. Tõnu Põlluäär arvas, et selline võistlus lisab piimakarja kasvatajate elule vürtsi, nad mõistavad, millises aretusjärgus ollakse, ning leiavad edasimineku võimalusi. Tema sõnutsi on lehmad läinud ajapikku suuremaks nii kerelt kui udaralt ning nende piimaand on läinud aasta-aastalt paremaks.
Sallasto osaühingu juhataja ning sealse sajapealise lehmakarja aretaja Malle Ränkel tõdes, et farmi töötajatel on huvitav loomi võistlusteks ette valmistada — see on midagi muud kui igapäevane tegevus.
Et loomad atsakalt rahva ees astuda oskaksid, treenisid esitlejad Mati Raba, Jaanika Jakobson ja Maiu Leilop neid mitu nädalat.
«Ülenurmel on nagu amfiteater: keskel asub areen ning ümberringi tõusevad pingirivid. Taustaks oli seekord kandlemuusika,» kirjeldas Malle Ränkel. «Päris selle järgi, et lehm ilus välja näeks, me teda ei areta, aga kena lehm annab ka head piima.»
Aretaja ütles, et aasta keskmine piimatoodang lehma kohta on Sallasto farmis 8000 kilogrammi ringis, mis on punase karja kohta hea.
«Suuremat toodangut me ei taotlegi, see ei ole enam nii rentaabel. Lihtne oleks 10 000 kilogrammi kätte saada, aga tahame, et lehm kaua karjas püsiks ning me temast mõnu tunneksime. Me ei ole rekordtoodangu peal väljas,» selgitas aretaja.
Malle Ränkeli meelest võiks lehmafarme Eestis olla praegusest hoopis rohkem. Tema arvates on piimaandjaid kahetsusväärselt vähe.
«Peale Sallasto farmi Karksi vallas enam suuremaid lehmakasvatajaid ei ole. Kõikjal on palju tühja maad, aga vald soovitab vaid lihaveiseid kasvatada ning panustab põhiliselt turismindusse,» nentis ta.