Medalistid kogunesid klassijuhatajatundi

, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Medalistid said Viljandimaa juhtidelt kingiks roosiõie ja raamatu «Oma teed otsides».
Medalistid said Viljandimaa juhtidelt kingiks roosiõie ja raamatu «Oma teed otsides». Foto: Kenno Soo

Kui Viljandi maavanem kolmapäeval tänuvastuvõtule kutsutud medalistide ja parimate koolilõpetajate käest küsis, kui paljud neist kujutavad ette tulevikku Viljandimaal, tõusis vaid mõni käsi.

Küsimuse peale, kui paljud neist kavatsevad edaspidi siduda oma elu Eestiga, tõstis käe seevastu enamik saalisolijaid. Kindel soov asuda elama ja tööle välismaale oli vaid paaril noorel.

«Mul on suur rõõm näha, et olete Eesti patrioodid,» tõdes maavanem Lembit Kruuse, kes oli hiljuti samasuguse küsimuse esitanud Viljandimaal käinud Narva noortele. Külaliste hulgas oli kodukanti ja Eestisse jääda soovijaid olnud sootuks vähem kui Viljandimaa parimate koolilõpetajate hulgas.

Minister julgustas otsustama

Kolmapäeva õhtuks oli Viljandi maavalitsuse saali maavanema ja omavalitsuste liidu esindaja vastuvõtule kutsutud 38 noort. Neist 18 lõpetavad tänavu gümnaasiumi kuld- ja 16 hõbemedaliga ning neli esindasid oma gümnaasiumi või kutsekooli parimate õppuritena.

«On hea meel näha, et meie maakonnas on nii palju õpilasi, kes on õppinud viitele. Loodan, et teie olete need, kes edaspidi Eesti riiki kujundavad,» ütles oma sõnavõtus Viljandimaa omavalitsuste liidu esindaja Alar Karu.

Nagu eelmisel aastal, andis tublidele koolilõpetajatele viimase klassijuhatajatunni põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder. Tema jagas noortele järgmisse eluetappi astumiseks nii soovitusi kui õpetussõnu.

«Ei maksa karta julgeid otsuseid. Elus on ikka aega sihte ümber seada,» manitses Seeder. «Teil tuleb ette raskemaidki otsuseid. Kooli valik pole veel nii fataalne kui elukaaslase valimine — selles eksimine võib kaasa tuua palju traagilisemaid tagajärgi.»

Minister soovitas noortel meeles pidada ka seda, et elus ei maksa lähtuda ainult rahast ja edust, kuigi ka need on tähtsad. «Ja kui tahate elus edasi jõuda, siis aidake teisi. See tuleb teile endale kuhjaga tagasi.»

Järgmine eesmärk on kõrgkool

Jakobsoni gümnaasiumi kuldmedalist Liis Talimaa rääkis hiljem, kui noored olid kohvilauda palutud, et tulevase eriala tõttu tuleb tal ilmselt ka välismaal viibida, kuid lõplikult ei plaani ta kodumaalt lahkuda.

«Tahan siia ikka tagasi tulla. Mulle meeldib Eesti,» sõnas ta.

Neiul on edasine tee otsustatud: märtsis sooritas ta edukalt Eesti kunstiakadeemia sisseastumiskatsed ning sügisel hakkab seal õppima animatsiooni. «Loodetavasti saab minust animafilmide režissöör,» lausus ta.

Kuldmedalit ei olnud Liis Talimaa sõnul eriti raske saada. Tänu sellele, et ta gümnaasiumi algul korralikult pingutas, läks viimane õppeaasta rahulikumalt. «Kuid medali pälvimine oli kindel eesmärk. Mu vend oli selle varem saanud ja mina pidin siis samuti saama,» selgitas ta.

Võhma gümnaasiumi parim õpilane Martin Männik kuld- või hõbemedali arvestusse ei jõudnud, kuid tema on rahul ka lõputunnistuse neljade ja viitega. Noormehe edasised otsused sõltuvad riigieksamite tulemustest, mis selguvad lähiajal.

«Tahan ikka kõrgharidust omandada,» kõneles Männik. «Tegelen kergejõustikuga ja tahan midagi sellele lähedast valida. Üks mõte on minna õppima kehakultuuri.»

Kohta, kus ta tulevikus elada eelistab, ei osanud Martin Männik praegu öelda.

«Seda ei tea kunagi, kuhu elu viib. Esialgu tuleb ülikool läbi käia ja eks siis näe, mis saab. Kui tekib võimalus välismaale minna, tuleb see korralikult läbi mõelda ja siis otsustada,» jättis ta otsad lahtiseks.

Kitzbergi gümnaasiumi neiu Terttu Tammaru tunnistas, et temale tuli kuldmedal väikese pingutusega.

«Otsene eesmärk see ei olnud, kuid kui see juba käega katsuda oli, pingutasin ikka nii palju, et viimased hinded tuleksid sellised, et medali saaksin,» rääkis ta.

Terttu Tammaru soovib minna Tartu ülikooli matemaatikat õppima. Ta usub, et selle haridusega oleks tal võimalik töötada paljudel ametikohtadel.

«Tulevikus jään Eestisse. Kui ka vahepeal ära käin, tulen alati tagasi,» lubas neiu. «Praegu ei oska veel öelda, kas naasen lõpuks just Viljandimaale, kuid see kant jääb kindlasti minu koduks ja siia tulen aeg-ajalt ikka siia.»

TUBLID
Tänavused Viljandimaa medalistid ja koolide tublimad õpilased
• Kuldmedali pälvivad
    Mihkel Hiob, Kristi Kõpp ja Liis Rüütel Abja gümnaasiumist;
    Terttu Tammaru ja Erki Maling Kitzbergi gümnaasiumist;
    Kerli Kivilaan, Kadri Raag, Hannes Rüütel, Erik
Sumeri, Liis Talimaa, Eliise Tammekivi ja Tiivi Toom
Jakobsoni gümnaasiumist;
    Ave Eerma, Kerttu Pakkonen ja Sirkka Sepp Suure-Jaani gümnaasiumist;
    Epp Krusenvald Tarvastu gümnaasiumist;
    Siim Pille ja Signe Kerge Viljandi maagümnaasiumist.

• Hõbemedali saavad
    Alina Mihailova Abja gümnaasiumist;
    Kadi Igandi, Liisa-Andra Lohu, Liisi Muoni, Katri Ottep, Henri Pedanik, Anna-Liisa Purtsak, Kristiina Vilberg ja Mari-Ann Ütt Jakobsoni gümnaasiumist;
    Lukas Pertel ja Gelli Raugmäe Tarvastu gümnaasiumist;
    Helina Räbus, Anett Seer ja Janeli Ilves Viljandi maagümnaasiumist;
    Pillerin Aavik ja Catlin Puhkan Paalalinna gümnaasiumist.

• Oma kooli parimad on
    Martin Männik Võhma gümnaasiumist,
    Maarika Planken Viljandi täiskasvanute gümnaasiumist,
    Ain Ilves Olustvere teenindus- ja maamajanduskoolist,
    Anneli Kiisler Viljandi ühendatud kutsekeskkoolist.
Allikas: Viljandi maavalitsus

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles