Väikelaen võib kasvada suureks kohustuseks

Gert Kiiler
, toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: montaaž

Raha napib, kuid tahaks puhkust siiski mõnusalt veeta — natuke ringi reisida ning endale ja perele üht-teist lubada. Kas tasuks mõelda puudujääva summa laenamisele?

Tarbijaveebi minuraha.ee toimetaja Heli Lehtsaare sõnul tasub laenuvõtmise mõttekust kaaludes meeles pidada lihtsat reeglit: asi, mille jaoks laen võetakse, peab pidama vastu kauem, kui kestab laenu tagasimaksmine.

Kodu, mööbli ja tehnika puhul see üldiselt nii on. Seevastu lühiajaliste emotsionaalsete vajaduste rahuldamisel, näiteks reisides, paraku mitte.

«Reisibüroode viimase hetke sooduspakkumisi on mõtet kasutada neil, kel reisiks vajaminev raha olemas. Hea hinnaga pakkumise jaoks laenu võttes nullivad hinnasoodustuse ära makstav intress ja lepingutasu,» tõdeb Lehtsaar.

Milline laen on tarbimislaen

Laenu, mida pangad pakuvad eraisikutele kas sissetuleku, teise eraisiku käenduse või pangas oleva hoiuse tagatisel, nimetataksegi tavaliselt väike- või tarbimislaenuks. Seda, milleks saadud raha kasutatakse, pole ära määratud, nii et sellega võib teha mida iganes: osta mööblit, katta ravikulusid, remontida autot või reisida.

Heli Lehtsaare sõnul on väikelaenude tingimused — intressimäär, laenusumma suurus, nõutav sissetulek ja muu seesugune — pankades erinevad. «Üldiselt jääb summa vahemikku 320 — 10 000 eurot, kuid skaala ülemises otsas võidakse tagatiseks küsida ka panga kasuks kinnisvarale seatud hüpoteeki,» selgitas Lehtsaar.

Väike- ja tarbimislaenude aastane intress on pankades üldjuhul 13—26 protsenti laenujäägilt. Tähtaeg võib ulatuda kuuest kuust viie aastani, sõltudes summa suurusest ja sellest, kui palju suudab inimene iga kuu tagasi maksta.

Ettevaatust laenukontoritega!

Lisaks pankadele pakuvad kinnisvara tagatiseta väike- ja tarbimislaene kõikvõimalikud laenukontorid. Nende puhul tuleb Heli Lehtsaare tõdemust mööda tingimusi eriti hoolikalt uurida. «Kuigi laenu taotlemine on tehtud väga mugavaks, ei näe veebis sooviavaldust täites sageli, kui suur on laenu intressimäär, kas seda arvestatakse laenusummalt või -jäägilt ja muid tegureid,» rääkis Lehtsaar.

«Küll aga näeb igakuise makse suurust ning kokku tagasi makstavat summat ning need numbrid peaksid iga aruka inimese laenuvõtmise mõttekuses kahtlema panema,» lisas ta.

Lehtsaar täitis ühe laenukontori kodulehel taotluse sooviga laenata 16 kuuks 1000 eurot. Kalkulaator näitas igakuiseks makseks 104 eurot ja 67 senti ning kokku oleks ta pidanud tagasi maksma umbes 1675 eurot. «Seega ligi 70 protsenti rohkem, kui oli esialgne summa,» rõhutab tarbijaveebi toimetaja.

Kindlasti soovitab Heli Lehtsaar hoiduda kiir- ehk SMS-laenudest. «Nende puhul on probleem lühike tagasimaksmise aeg, mõnest nädalast mõne kuuni, ja väga kõrge intress,» hoiatas ta. SMS-laenu aastane intressimäär võib olla üle 900 protsendi. «Sellist laenu võttes leiab end tõenäoliselt peatselt makseraskustest,» lisas Lehtsaar.

Kui kulukaks väikelaen võib minna

Laenuvõtmisega kaasnevad alati kulud: tuleb maksta intressi ja lepingutasu.

Lepingutasu võib olla teatud protsent sinu laenusumma suurusest või kindel summa.

Kuigi laenukontorid pakuvad vahel laene ka lepingutasuta, ei maksa Heli Lehtsaare sõnul end sellest peibutada lasta, sest intressimäär võib sel juhul olla kõrgem kui mõnel teisel pakkujal, kes küsib lepingutasu. «Ka nullprotsendise intressimääraga laenu reklaamide puhul tuleb süveneda tingimustesse, sest tasuta lõunaid ei ole,» nentis ta.

Tuleb arvestada ka sellega, et kui tahetakse laenuperioodi jooksul lepingut muuta — näiteks taotleda maksepuhkust või maksegraafiku muutmist — peab selle eest maksma. Uurida tasub ka seda, et kui laenumaksetega võlgu jäädakse, siis kui palju maksavad laenuandja saadetavad meeldetuletuskirjad. Ühe teatise hind võib Heli Lehtsaare teada ulatuda üle kümmekonna euro.

Laenupakkujate tingimuste võrdlemise teeb lihtsamaks see, et nad peavad kliendile andma tarbijakrediidi standard­info teabelehe. Sinna on märgitud talle pakutavad tingimused laenusumma suuruse, intressi ja krediidi kulukuse määra, viiviste ja teiste võlgnevustega seotud tasude, lepingu kestuse ja palju muu kohta.

HÜVA NÕU
Kaheksa soovitust sellele, kes plaanib laenu võtta.
• Mõtle, kas sul on ikka hädasti vaja seda asja, mille jaoks plaanid laenu võtta.
• Kas ostu on võimalik edasi lükata? Võib-olla oleks otstarbekam alustada säästmisest ning panna vähemalt pool vajalikust summast välja enda taskust.
• Kas ostetav asi peab vastu kauem, kui kestab laenu tagasimaksmine?
• Arvuta, kui suure summa pead kokkuvõttes koos intresside, lepingutasu ja muu seesugusega tasuma. Kas kõigi nende kulude võrra kallimaks läinud ost on seda väärt?
• Kas sul tuleb millestki edaspidi loobuda, et igakuiseid laenumakseid tasuda?
• Kui laenuotsus on kindel, arvuta, kui suurt summat vaja oleks ning milline oleks sulle optimaalseim laenutähtaja pikkus ja kuumakse suurus. Arvesta, et sinu igakuine laenumakse on tähtajaga seotud — mida pikemaks ajaks laenu võtad, seda rohkem tasud intresse. Teisalt on makse pikemaajalise laenu puhul väiksem.
• Uuri, kui suur on laenu intressimäär. Kas seda arvutatakse laenujäägilt või -summalt? Kui laenusummalt, tähendab see sulle suuremaid kulusid, sest isegi kui oled osa laenu juba tagasi maksnud, arvestatakse intressi ikka veel algul laenatud summalt.
• Kas sul on võimalik laenu enne tähtaega tagasi maksta, kui selleks peaks võimalus tekkima? Laenuandja võib nõuda selle eest lisatasu.
Allikas: minuraha.ee

JUHTUMID ELUST ENESEST

30 000 krooni pesumasina ja pliidi jaoks
Nelja alaealise lapsega üksikema võttis 2008. aasta algul 30 000 krooni laenu, et osta pesumasin ja elektripliit.
Pere tasus igakuiseid 50-euroseid makseid korralikult, kuni kohtutäitur arestis konto hoopis teise asja pärast. Vabaks jäänud summa eest tuleb tasuda aga veel üks laen ning kolm järelmaksu 155 euro eest kuus. Lisaks maksud (elekter, telefon, prügi) ning elamisraha toiduks, ravimiteks, jalanõudeks ja muuks.
Lepinguid laenajal alles ei ole, maksed olid tehtud otsekorraldustega, kuid kontot arestides need tühistati.
Laenu andnud firma andmetel lõpeb leping 2013. aasta oktoobris. Maksegraafiku alusel on tasuda 850
eurot. Kokku tuleb pereemal maksta 3400 eurot. Ehk
siis on laenatud 30 000 kroonist saanud 53 200 krooni.
Kodutehnika ostmiseks kulus sellest kõigest 10 500 krooni. Ülejäänu raisati ära: käidi perega koos väljas söömas, korraldati pidu, anti lastele taskuraha ja tehti muud seesugust.
Praegune olukord: konto on arestitud, pereema saab miinimumpalka, igakuised kohustused on üle 350 euro, viieliikmelisele perele jääb söögiraha alla saja euro kuus.


Laenu vastu laenuga
36-aastane mees võttis SMS-laene. Ühe laenu kustutas ta teise abil. Kokku oli tal neli laenu 1350 euro eest. Sõber andis nõu, et võtku tarbimislaen ja tasugu SMS-laenud, siis ei minda korteri kallale. Mees oli nõuande eest tänulik, sõlmis kiirustades tarbimislaenulepingu 1400 eurole ning tasus SMS-laenud.
Paraku mehe tervis halvenes, ta oli sunnitud töölt ära tulema ning hakkas saama töövõimetuspensioni.
Pärast seda, kui ta oli neli kuud teinud 80-eurose tagasimakse, otsustas laenaja lepingut lugeda. Selgus, et see on sõlmitud 12 kuuks, 11 kuud tuleb tasuda 80 eurot ja viimasel kuul 1480 eurot.
Mees saab töövõimetuspensioni 198 eurot, igakuised kohustuslikud maksed on 100 euro kandis, nii et tal pole võimalik koguda kuue kuuga 1480 eurot. Arutatud on korteri müüki ja ema juurde kolimist.
Sõbra öeldu ei pidanud paika, sest SMS-laenude pakkujad ei saa laenaja kinnisvara müüa, kui firma kasuks ei ole antud hüpoteektagatist. Kui laenu ei maksta, läheb asi kohtusse. Kohtuotsuse alusel hakkab kohtutäitur võlg­nikuga suhtlema ning raha saamata on tal õigus realiseerida tolle vara.

Laen pärast koondamist
Väikelinnas elav kolme lapsega üksikema võttis 2009. aasta suvel auto ostmiseks 15 000 krooni laenu. Graafiku alusel tuli nelja aastaga tagasi maksta 27 000 krooni.
Enne laenu võtmist oli naine aga saanud koondamisteate.
Praeguseks on tasuda jäänud 859 eurot (13 440 krooni). Kolme aastaga on tehtud kolm lepingu lisa, et vältida asja kohtusse minekut. Laenu on makstud 1373
eurot (21 483 krooni).
Tasutud laenusumma ja veel nõutav annavad kokku 2232 eurot (34 923 krooni).
Laenuvõtja ei arvestanud, et on just saanud koondamisteate ja uut töökohta veel pole. Samuti oli perel juba vana auto, mis nüüdseks on vanarauaks müüdud. Ema püüab teha juhutöid, et pere olukorda parandada, kuid püsivat tööd pole leidnud.

Allikas: Viljandi võlanõustaja Evelin Laanemäe
 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles