Kaitseväeteenistus sai uue seaduse

Riigikogu võttis eile kolmandal lugemisel vastu valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse eelnõu.

Poolt oli 83 riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud.

Seaduse eesmärk on korrastada ja uuendada kaitseväeteenistuse regulatsiooni ning viia see kooskõlla ühiskonnas toimuvate muutustega. Seaduse loomiseks andis tõuke kaitseväe korralduse seaduse ja uue avaliku teenistuse seaduse eelnõu jõustumine 2009. aastal, kuivõrd kaitseväeteenistus on avaliku teenistuse eriliik.

Eelnõu koostades on arvestatud põhimõtet, mille järgi kaitseväge juhib kaitseväe juhataja, samas kui kaitseminister, kes küll kehtestab määrustega teenistust korraldavad reeglid, ei sekku otseselt kaitseväe igapäevasesse juhtimisse.

Eelnõu reguleerib kaitseväeteenistust ja kaitseväekohustust, sõjaväelisi auastmeid, arstlike komisjonide töökorraldust, kutsealuse, ajateenija, asendusteenistuja ja reservväelase ning reservis oleva inimese õigusi ja kohustusi, vabatahtlikult kaitseväekohustuse võtmist, tegevteenistust, kaitseväelaste suhtes rakendatavaid ergutusvahendeid ja karistusi, teenistusalaseid tagatisi, pensioni, kaitseväelase varalist vastutust, vaiete esitamist ja muud.

Riigikaitsekomisjoni esimehe, Reformierakonda kuuluva Mati Raidma sõnul reguleerib kaitseväeteenistuse seadus meie riigikaitsekohustuse täitmist ning puudutab seega ühel või teisel moel meid kõiki.

Raidma tõi välja, et uue seadusega laienes ajateenistusest vabastatute ring. «Seda eelkõige arstide ja meditsiiniõdede ning sellist haridust omandavate isikute näol, kes pärast riigikaitse- ja välimeditsiinikursuste läbimist jäävad siiski riigikaitses täitma olulist rolli,» selgitas ta.

Samuti muutusid ajateenistusse kutsutavate haridusnõuded. Sinna võtmise eeltingimus oli varem vähemalt põhiharidus, nüüd piisab kuue klassi läbimisest.

Uue seadusega lihtsustub tegevväelaste palgasüsteem ning kaovad niinimetatud auastmetasud. Taastati kaitseväelase hukkumise korral makstava hüvitise maksuvabastus. Põllumeestel aga pikendati aega, mil nad saavad kordusõppustest põhjendatult vabastust küsida, põllutööde lõpuni ehk 1. oktoobrini.

Tagasi üles