Lapse nuhtlemine tõi kindralile karistuse

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Urmas Roosimägi ütles hiljem Põhja prokuratuuris, et kahetseb oma tegu.
Urmas Roosimägi ütles hiljem Põhja prokuratuuris, et kahetseb oma tegu. Foto: Arvet Mägi / Virumaa Teataja

Erubrigaadikindral Urmas Roosimägi lõi tenniseklubi riietusruumis kümneaastasele poisile vastu nägu ning peab nüüd tegema 110 tundi üldkasulikku tööd.

Urmas Roosimägi käis veebruari algul koos oma seitsmeaastase pojaga Tallinnas Tondi tenniseklubis. Poiss oli koos teiste lastega riietusruumis, kus tunnistajate sõnul väänas üks laps Roosimäe poja kätt.

Too hakkas nutma. Kui Roosimägi riietusruumi astus, küsis ta, mis juhtus. Kuulnud, et üks poiss oli tema lapsele haiget teinud, läks ta selle poisi juurde ja lõi talle kaks korda käega vastu kõrvu. Poisi isa tegi politseile juhtunu kohta avalduse ja alustati kriminaalmenetlust.

Roosimägi ütles hiljem Põhja prokuratuuris, et kahetseb oma tegu. Politsei võttis kahetsust arvesse ja käsitles seda kergendava asjaoluna. Raskendava asjaoluna märgiti, et süütegu pandi toime teadvalt noorema kui 12-aastase isiku suhtes.

Siiski ei ole prokuratuuri hinnangul kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid võrreldes Roosimäe süü suur. Kriminaalasi lõpetati otstarbekuse põhimõttel ehk oportuniteediga ja Roosimäele määrati kohustus teha 110 tundi üldkasulikku tööd.

Prokurör võttis arvesse, et Roosimägi on varem karistamata, kannatanule tekitati
ainult valu, mitte tervisekahjustusi, samuti tegutses Roosimägi emotsionaalselt ärritatuna ja veendumuses, et tema pojale oli eelnevalt haiget tehtud. Roosimägi ütles, et soovib kannatanult vabandust paluda.

Sisuliselt tähendab otstarbekuse kaalutlusel lõpetamine, et on küll kogutud piisavalt tõendeid kuriteo toimepanemise kohta, kuid kahtlustatava või süüdistatava süü ei ole suur ja puudub avalik huvi tema kriminaalkorras karistamiseks.

Põhja ringkonnaprokuratuuri pressinõunik Arno Põder nentis, et kriminaalkaristus jätab inimese mainele kogu eluks pleki ja piirab ka tema töövõimalusi ning sellepärast ei peeta alati vajalikuks muidu seaduskuulekat inimest kriminaalkorras karistada.

Prokuröri abi Silja Seeder lisas, et kui kriminaalmenetlus lõpetatakse otstarbekuse põhimõttel ja kahtlustatav on sellega nõus, pannakse talle määratud tähtajaks kohustus. Selleks võib olla kas kindla summa maksmine riigituludesse või 10—240 tunni üldkasuliku töö tegemine.

Üldkasuliku töö kasuks otsustades lähtuti Seedri sõnul sellest, et Roosimäe puhul ei oleks rahaline kohustus tõenäoliselt nii mõjuv. Tundide arvu määrates võeti arvesse seda, et Roosimägi on varem kriminaalkorras karistamata, tema varasemat elukäiku ning teo toimepanemise asjaolusid, karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid.

«Kriminaalmenetlus lõpetati alles hiljuti ja seetõttu ei ole prokurörile veel teada töö, mida Roosimägi tegema hakkab,» lausus Seeder. «See peab olema tehtud käesoleva aasta novembri lõpuks.»

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles