Operetipärli elulugu jõuab tänu tudengile kaante vahele

Kultuuriakadeemias lauluõpetajaks õppiv Helina-Victoria Kruup on klaverimängu harjutanud seitse aastat. Huvi muusika vastu juhatas ta bakalaureusetöö teemat otsides kunagise operetilaulja Therese Raideni ning lõpuks sai koolilõputööst elulooraamat. Foto: Kenno Soo

Viljandi kultuuriakadeemia tudengi bakalaureusetöö ideest valmib raamat, mis kõneleb Estonia endise operetiprimadonna elust. Autor tahab sel moel tunnustada inimest, kes on tema sõnul vajaliku tähelepanuta jäänud.

Helina-Victoria Kruup õpib kultuuriakadeemia muusikaosakonna teisel kursusel lauluõpetajaks. Lääne-Virumaalt pärit neiu tuli Viljandisse esimest korda siis, kui asus end kooli astumiseks ette valmistama. Ehkki oli ka teisi valikuvõimalusi, oli neiu Viljandit nähes kindel, et siia ta tõepoolest tuleb ja jääb.

Peale laulmise mängib Helina-Victoria Kruup klaverit ja torupilli. «Arvan, et olen valinud oma südametee,» ütles ta. Kaastudengid kirjeldavad teda kui tegutsemisaldis neidist, kel on hea süda ja kes on isiksusena tugev. Raamatukirjutamine nõuab palju aega ja rahu ning seda oli õppimise kõrvalt raske teha, tunnistas ta.

Mälupilt andis niidiotsa

Esimesest juhuslikust kohtumisest kunagise tuntud operetilaulja Therese Raidega on neiul isepärane lugu pajatada. Helina-Victoria Kruup mäletab, kuidas ta umbes 12-aastasena nautis Kadrioru kohviku idülli, nosis kodust kooki ning kuulas, kuidas keegi eakas daam klaverit mängis ja laulis.

Eelmise aasta noorte tantsu- ja laulupeo ajal jõudis neiu täditütrega vesteldes veendumusele, et tookord klaverit mänginud daam oli Therese Raide.

Bakalaureusetöö teemat otsides võttis Helina-Victoria Kruup Therese Raidega ühendust ja juba nädal hiljem leppisid nad kokku esimese kohtumise. Noorele eluloouurijale tundus uskumatu, et Therese Raidest pole varem pikemalt kirjutatud.

Sellest algas üheksa kuud väldanud infokogumine, mida saatsid kohtumised ja intervjuud. «Therese Raide silmade ja elavate näidete kaudu olen hakanud paremini tajuma Eesti ajalugu tema ilus ja valus. Kuigi meid Theresega lahutavad seitsekümmend pikka eluaastat, ei andnud need endast kordagi märku,» jutustas Helina-Victoria Kruup.

Autori kirjeldust mööda kujunes mõni paaritunniseks planeeritud intervjuu päevapikkuseks usutluseks, mis võis kulmineeruda sellega, et uuriti kõhuli maas vanu fotosid, afišše ja artikleid.

Tudengi tegevuse vastu hakkas huvi tundma Lea Arme, kes on laiemale avalikkusele tuntud näitlejate Ada Lundveri ja Eve Kivi biograafia autorina. Ta jagas noorele autorile julgustavaid sõnu ja suunavaid juhiseid, sest oma sõnul nägi käsikirjas autori andekust.

Enamiku infot sai Kruup primadonnalt eneselt, kuid ta käis ka arhiivides, et otsida dokumente ja artikleid ammustest aegadest. Tänavu veebruaris sai valmis 104 fotoga 120-leheküljeline käsikiri.

Elujõud võlub

«Therese Raide on küll 91-aastane, kuid ta teeb paljudele endast noorematele inimestele silmad ette. Ta on elujõuline, see oli esimene asi, mis kohe võlus ja silma hakkas,» kirjeldas Helina-Victoria Kruup.

Vanusest hoolimata laulab endine primadonna ikka veel ning paistab klaverimängus silma oskusliku sõrmede töö ja tehnikaga. Kruubi arvates on Therese Raide Eesti muusika- ja kultuurielu tugev mõjutaja, kes näib olevat unustatud.

1921. aastal Tallinnas sündinud Therese Raide, neiupõlvenimega Masing, saatis juba kümneaastaselt klaveril esinejaid raadios Felix Moori lastesaadetes. Kolmeteistkümneaastaselt astus ta esimesed sammud Estonia laval Priit Ardna kirjutatud operetis «Tütarlaps kodumaata».

Aastatel 1944—1948 mängis Therese Raide laval selliste suurnimedega nagu Paul Pinna, Georg Ots, Agu Lüüdik, Benno Hansen, Lully Virkhaus, Endel Pärn, Sophi Sooäär ja Kalju Vaha. Ta on lõpetanud Tallinna konservatooriumi pianistina kahel korral. Saksa okupatsiooni ajal omandas ta oskusi eesti pianismile teed rajanud Artur Lemba käe all, kuid nõukogude ajal tunnistati toona väärikalt teenitud atestaat kehtetuks ning Therese Raide asus õppima Anna Klasi juurde.

Therese Raide on teinud üle kolmekümne aasta koostööd Tallinna riikliku konservatooriumi laulueriala õppejõu Linda Sauliga ning koolitanud välja oma aja paremaid vokaliste, näiteks Margarita Voitese, Taisto Noore, Helvi Raamatu ja Mare Jõgeva. Therese Raide asutas omanimelise muusikasalongi, milles anti üle 500 kontserdi. Ta peab end Eestis esimeseks, kes võttis kasutusele muusikasalongi termini.
Ärgas ja vaimukas vana daam ei näi ilmutavat väsimuse märke. Ta osales näiteks Kanal 2 saates «Tuuni mu mõisa».

Hästi koostatud käsikiri

Oma heakskiidu raamatu ilmumiseks on andnud rahvusooperi Estonia lavastaja ja Estonia seltsi esimees Arne Mikk ning kirjastus SE&JS.

Kirjastaja Sirje Endre sõnul on käsikiri hästi koostatud. «Kõnesoleva käsikirja väärtus on selles, et konkreetne isikulugu on põimitud aja- ja kultuurilooga ning autori järeldused on tõestatud faktilise alusmaterjaliga,» täpsustas Endre.

Raamatu väljaandmise muudab keeruliseks materjali akadeemiline käsitlusviis, mis võib mõjutada müügiedu.

Autor kinnitas telefonikõnes Therese Raidele, et ta ei kavatse jonni jätta. «Hetkel on Eesti muusika- ja kultuuriloos auk,» põhjendas Kruup oma pingutusi.

Kultuurkapital põhjendas taotluse tagasilükkamist võimaluste puudumisega. Koostöös Vasalemma vallavalitsusega avati annetuskonto, kuhu loodetakse koguda 4190 eurot, mida nõuab raamatu 500 eksemplaris trükkimine. Swedbankis asuva annetuskonto number on 1120199256.

Helina-Victoria Kruup on optimistlik ja loodab, et raamat saab kaante vahele sügiseks. Autor peab väga tähtsaks, et Therese Raide näeks raamatut ka oma silmaga.