Argipäev algab kirjakastist

Iga kliendi dokumentide jaoks on omaette kaust. Angela Valner aitab lisaks raamatupidamisele koostada äriplaani ning asutada või likvideerida ettevõtet. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kirjakasti sisu paneb paika büroos töötava raamatupidaja kiirete tööde nimekirja ja enamjaolt ka päevaplaani.

Viljandi postkontori teisel korrusel asuva raamatupidamisbüroo Impera raamatupidaja Angela Valner selgitab, et klientide e-kirjaga saabunud soovid tuleb võtta ette tähtsuse järjekorras.

Kiiremat lahendust nõudvad tööd võtab ta käsile kõigepealt. Sinna alla kuuluvad haiguslehtede ja palkade arvestus ning maksuametile aruannete saatmine.

Ettevõtete erinevused toovad vaheldust

Paljud peavad raamatupidajatööd igavaks. Angela Valner ütleb, et talle meeldib see väga, kuid  nõustub, et osa tööst ongi rutiinne. Eriti mis puudutab suurtes kogustes algdokumentide arvele võtmist ja nendes leiduva info raamatupidamisprogrammidesse sisestamist.

«Kliendid toovad tihti korraga kuu jooksul kogunenud sularahatšekid ja dokumendid ning raamatupidajal tuleb need kuupäevade järgi ja liikide lõikes korda panna ja arvestusse võtta. See nõuab suurt täpsust ja keskendumist ning pole kuigi lõbus, kuid on osa meie tööst,» räägib Valner.

Hoopis loomingulisem tegevus on tema sõnul bilansi ja majandusaasta aruande põhjal majandustulemuste analüüsimine.

Raamatupidaja igapäevatöös tuleb sageli pöörata tähelepanu peentele nüanssidele ning siis peab olema kursis seaduste ja nende tõlgendusvõimalustega. Seadused annavad käitumiseks küll raamistiku, kuid aeg-ajalt tekib ikkagi olukordi, mil raamatupidajal tuleb valida mitme tee vahel.

Kui raamatupidaja teeb paljude ettevõtete raamatupidamist, muudab seegi ta tööpäevi mitmekesisemaks, sest firmadel on erinevad andmed ja tööstiil. Tootmisettevõtetel on ühtmoodi ja teeninduses veidi teisiti, mittetulundusühingutel ja füüsilisest isikust ettevõtjatel aga hoopis kolmandat moodi.

Keerulisimad on raamatupidajale suureks ettevõtteks paisunud FIE-d. Kõvasti tööd on ka ettevõtetega, mis on laienenud välismaale. Näiteks Soomes tegutseva firma raamatupidamises tuleb arvesse võtta mõlema riigi seadusi.

Deebet ja kreedit võivad tekitada iiveldust

Angela Valner räägib, et paljudel väikeettevõtjatel on raamatupidamise ees lausa hirm. Sõnad deebet ja kreedit tekitavad neis iiveldust ja panevad pea valutama. Raamatupidaja võimuses on seda hirmu vähendada.

Dokumentide nõuetekohane vormistamine ja õigeaegne esitamine on korrektse raamatupidamise peamine eeldus ning raamatupidaja eksimused võivad firmale kalliks maksma minna. Ebakindlus ja kartus eksida saadavad küllap iga raamatupidamisega alustava inimese tegevust, kuid kogemuste kasvades vajuvad need tagaplaanile.

Puhkust saab raamatupidaja enesele lubada kuu algul ja lõpul. «Kümnes kuupäev on TSD (tulu- ja sotsiaalmaksu deklaratsiooni) tähtaeg, selleks ajaks toovad firmad oma alg­dokumendid, 20. kuupäeval on käibedeklaratsioonide tähtaeg ja 30. juuniks tuleb esitada aastaaruanded,» loetles Angela Valner.

On kliente, kes lasevad bürool hoida korras kogu firma raamatupidamise, ja on neid, kes pöörduvad raamatupidaja poole vaid kord aastas, et spetsialist aitaks aastaaruannet koostada. Sinna vahele jääb hulk erisuguste vajadustega ettevõtjaid, kelle dokumendid on Valneri kabineti kapis.

Eriväljaanded ja telefonitugi

Angela Valner räägib, et ta töötas sekretärina, kui firmajuht tegi talle ettepaneku tegelda ka raamatupidamisega. Edasi tulid juba õpingud ja iseseisev töö. Osa kliente, kes alustasid Valneriga koostööd 1998. aastal ilmunud lehekuulutuse peale, on jäänud tänini, mõni on läinud pankrotti, saanud taas jalad alla ja koostöö jätkub.

Infotehnoloogia areng on teinud raamatupidaja töö palju lihtsamaks, kui see oli näiteks viisteist aastat tagasi, mil kalkulaatoriga tuli liita leheküljepikkusi arvurodusid ja tulemus veel üle kontrollida. Tänapäevased raamatupidamisprogrammid muudavad töö kiiremaks ja väldivad vigu. Siiski on tegijal tarvis keskendumisoskust, täpsust ja võimet pöörata tähelepanu korraga mitmele asjale.

Erialaväljaanded hoiavad raamatupidajaid kursis sageli muutuvate seadustega ning maksuametil ja tööinspektsioonil on tasuta infoliinid, kust saab küsimustele vastused. Telefonituge pakuvad ka sotsiaalamet, äriregister ja haigekassa.

Valner tõdeb, et raamatupidamisteadmised on kasulikud igale inimesele ja seetõttu julgustab ta neid omandama. Naise töö pole ka ta lapsi raamatupidamisest eemale peletanud, vastupidi: Valneri ärikorraldust õppiv poeg sooritas kevadel edukalt raamatupidaja assistendi kutseeksami ning kultuuriakadeemias tudee­riv tütar hoiab kooli kõrvalt korras sõprade firma arvemajanduse.

BILANSS, RAHAVOOG, DEEBET, KREEDIT JA TEISED TEGELASED
Raamatupidamine on majandustehingute ja nende tulemuste kohta arvestuse pidamise süsteem.
Eestis reguleerib raamatupidamist sellekohane seadus, mis jagab meetodid teemast lähtudes järgmiselt:
• kõikide majandustehingute dokumenteerimine
• majandustehingute ja tulemuste hindamine
• omahinna ja müügihinna kalkuleerimine
• kontod ja kahekordne kirjendamine kontodel
• maksuarvestuse tegemine
• varade ja arvelduste perioodiline inventeerimine
• majandusaasta aruande, bilansi, kasumiaruande, rahavoogude aruande, omakapitali muutuste aruande ning mitmesuguste aruandelisade koostamine.

Raamatupidamist võib teha kas kassa- või tekkepõhiselt.
Esimene kajastab majandustehinguid tehinguga seotud raha laekumise või väljamaksmise järgi. Teisel puhul kajastatakse majandustehinguid nii, nagu nad toimuvad, sõltumata sellest, kas raha on laekunud või välja makstud.

• Raamatupidamise aastaaruanne on majandusüksuse aastaaruande koosseisus iseseisev aruanne, mille eesmärk on õigesti ja õiglaselt kajastada raamatupidamiskohuslase finantsseisundit. See koosneb põhiaruandest ehk bilansist koos kasumiaruandega, rahavoogude aruandest, omakapitali muutuste aruandest ning lisadest, mis selgitavad lahti põhiaruannetes toodud saldod.
• Bilanss kajastab teatud kuupäeva seisuga raamatupidamiskohustuslase finantsseisundit (vara, kohustusi ja omakapitali).
• Kasumiaruanne näitab aruandeperioodi majandustulemusi: tulusid, kulusid, kasumit või kahjumit.
• Rahavoogude aruanne kajastab aruandeperioodi rahavoogusid — raha ja raha ekvivalentide laekumisi ning väljamakseid.
• Omakapitali muutuste aruandes näeb aruandeperioodil toimunud muutusi raamatupidamiskohustuslase omakapitalis.
• Deebet ja kreedit kirjeldavad tehinguid kahepidiselt: müügitehing ja raha laekumine on kaks eraldi raamatupidamiskannet ning ostutehing ja ostu eest maksmine on samuti kaks eraldi raamatupidamiskannet. Müügitehingu puhul tähistab D nõuet ja K tulu, ostutehingu puhul aga K kohustust ja D kulu.
Allikas: Vikipeedia