Projekt aitab Kõpu kiriku muret murda

Maanteelt voolav vesi rikub Kõpu kirikut. Foto: Elmo Riig / Sakala

Kõpu pühakoja ümbrust plaanitakse põhjalikult uuendada ja see pakub osalist lahendust ka kiriku suurimale murele, milleks on maanteelt hoonesse nõrguv vesi.

Põhiprojekti järgi rajatakse muinsuskaitsealuse kiriku ümbrusesse peale aia parkimiskohad, haljastus, jalgtee, valgustus ja infostend. Arvesse on võetud ka aias asuvat Vabadussõja ausammast. Selle ümber paigutatakse kivipingid, mis näevad välja, justkui oleksid need maapinnaga ühte sulanud.

Projekti autor, osaühingu Loovmaastik maastikuarhitekt Toomas Põld sõnas, et kui seni pidid inimesed ausambani jõudmiseks kõndima mööda teepeenraid, siis peagi pääsevad nad sinna jalgteed pidi.

Põld lisas, et projekti juures oli keerukaim saavutada kõigi osaliste nõusolek. Arhitekt pidi silmas pidama muinsuskaitse nõudeid ja künklikku maastikku ning seetõttu pakkus kirikuaia kujundamiseks kolm lahendust. Kokkuvõtteks jäid kõik lõpptulemusega rahule.

Uuendust ei võeta ette puhtalt silmailu pakkumiseks. Kõpu koguduse õpetaja Hedi Vilumaa sõnul oli peamine ajend kiriku suur niiskus. Nimelt on Viljandi—Pärnu maantee, mis läheb pühakoja eest läbi, hoonest meetri kõrgemal ning vihma ajal voolab vesi otse kiriku uksest sisse.

«Vee langemist ei saa takistada ning selle täielik kuivatamine kivipinnalt on keeruline,» tõdes Vilumaa ning lisas, et nagu Soomaalgi tekib üleujutusi, tuleb kirikus ette, et põrand on vee all või talviti jääs.

Kirikuaia põhiprojekti tehes mõeldi ka sellele, kuidas maanteelt voolavat vett kirikust eemale juhtida. Maastikuarhitekt Toomas Põld plaanib selleks rajada aia juurde kalded. Et veevool täiesti peatada, oleks arhitekti sõnul vaja kiriku vundamendi ning maa-aluse seisu kohta teha täpsemaid uurimistöid.

Oma rolli mängib ka maanteeamet, kes vastutab kirikuesise maanteelõigu rekonstrueerimise eest. Millal see algab, ei osanud maanteeameti peaspetsialist Alard Tallo öelda. Teada on, et Pärnu maantee rekonstrueerimise projekt valmib käesoleva aasta lõpuks.

Kõpu kirikuaia põhiprojekt läks arhitekti jutu järgi maksma ligi 5000 eurot. Koguduse õpetaja on küll tänulik senistele koostööpartneritele, kuid nendib, et kirikuümbruse korrastamine seisab rahapuuduse taga. Aia umbkaudne maksumus ilmneb hinnapakkumistest, kuid karta on, et tegemist on suure väljaminekuga.

Vilumaa sõnul plaanitakse kirikuümbruse ehituse kulud katta annetuste ja toetustega. Näiteks kavatseb kogudus taotleda põllumajanduse registrite ja informatsiooni ameti toetust, kuid raha saabuks sealt alles kahe aasta pärast.

Kirik on üks Kõpu valla sümboleid, mistõttu on projekti kohta sõna võtnud ka Kõpu vallavalitsus. Vallavanem Tõnu Kiviloo ütlemist mööda on antud soovitusi, et aidata säilitada kiriku ajaloolist miljööd, kuid rahaga ei oska vald praegu aidata. «Pole küsimist, pole pakkumist,» lausus Kiviloo.

Kommentaariks Kiviloo sõnadele selgitas Vilumaa, et projekteerimise käigus kogudus vallalt tõepoolest toetust ei küsinud, sest on teada, et raha on vähe. Kirikuaia ehitamises loodab kogudus siiski omavalitsuse toetusele. Seni aga jätkavad Kõpu koguduse liikmed niiskuse ja vee vastu võitlemist omal jõul.