POOLTEISE AASTA pärast algab Euroopa Liidus uus eelarveperiood, milles on tähtis osa põllumajandustoetustel. Baltimaade toetused on praegu väikseimad ja see olukord tahetakse säilitada veel aastakümneks.
Põllumeeste mõõt on täis
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pärast Euroopa Liiduga ühinemist on Leedu, Läti ja Eesti pidanud kinni kõigist ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) nõuetest. 2012. aastast on üleminekuaegsed piirangud lõppenud ning ühenduse liikmesriigid peavad järgima ühtesid ja samu turustandardeid.
Ometi saavad vanade liikmesriikide põllumehed, kes asuvad samas kliimavöötmes, kaks-kolm korda suuremaid toetusi. Balti riikide maaharijad nimetavad seda diskrimineerimiseks.
Kui Euroopa Liidu keskmine otsetoetus on 269 eurot hektari kohta, siis Eestis on see 117, Lätis 97 ja Leedus 144 eurot. Hollandis aga on kõnealune näitaja 457, Belgias 435, Itaalias 404 ja Kreekas 384 eurot.
EUROOPA LIIDU ühisturg on aastatega palju muutunud ning liitumislepingu tingimused on seetõttu iganenud. Hiljem ühinenud Leedu, Läti ja Eesti on teiste riikidega kõrvutades ebavõrdses olukorras. Liidu põllumajanduspoliitika põhineb Lissaboni lepingul, mis sätestab kõikidele liikmesriikidele võrdsuse, õigluse ja solidaarsuse põhiprintsiibid.
Eesti, Leedu ja Läti põllumehed nõuavad, et ÜPP-d reformitaks Lissaboni lepingu järgi ning arvutataks ümber Euroopa Liidu põllumeeste otsetoetuste määr, et liikmesriikide vahel ei oleks nii suuri erinevusi.
Komisjoni ettepanekud, millega ei plaanita senist süsteemi muuta, tekitavad põllumeestes nördimust. Euroopa Liidu eelarveplaan aastateks 2014—2020 määrab alates 2014. aastast Balti riikide põllumeestele aastas kõigest viis eurot suurema otsetoetuse. Selle järgi on isegi 2020. aastal otsetoetused 35—48 protsenti väiksemad kui ühenduse keskmine. Ajal, mil Euroopa analüüsib oma konkurentsivõimet globaalsel toiduturul, on selline vahetegemine liikmesriikide põllumeeste seas lubamatu.
EUROOPA KOMISJON väidab, et ÜPP-ga püütakse tagada lihtsam asjaajamine, kuid tegelikult saab selle toimel nii farmidele kui riikidele osaks veel rohkem bürokraatiat ja piiranguid. Komisjoni ettepanekud muudaksid süsteemi avalikkusele vähem arusaadavaks ning paneksid põllumeestele ja kohalikele ametnikele lisakoormuse. Ellu tuleb viia toetuste lihtsustamine. Põllumehed ei pea kannatama keeruliste ja segadusse ajavate reeglite ja nõuete ning liiga kõrgete ja teostamatute standardite pärast.
Eesti on täitnud Euroopa Liidu ees kõik kohustused. Meie soov järgida ühenduses selle aluspõhimõtet, liikmesriikide solidaarsust on senini langenud kurtidele kõrvadele. Oleme kõlvatus konkurentsis, sest põllumajandussisendite ja toidutoorme müügi hinnad on kogu ühenduses sarnased.
2013. aastast ei luba Brüssel uutel liikmesriikidel enam maksta toetuste riigipoolset lisamakset ning rakendub ka modulatsioon ehk keskmiste ja suuremate põllumajandustootjate toetuste vähendamine. Selle tõttu vähenevad meie põllumeeste toetused järgmisel aastal peaaegu viiendiku võrra — see on miinusmärgiga võrdsustamine.
KVALITEETNE EESTI toit hakkab liikuma suurema ostujõuga turgudele ning meie tarbija peab rahulduma impordituga, mille hind ja tihti ka kvaliteet on madalamad: mitu korda suuremad toetused võimaldavad ühenduse põllumeestel müüa oma kaupa odava hinnaga.
Meie põllumeeste mõõt on täis. Me nõuame alates uuest eelarveperioodist Euroopa Liidu keskmisel tasemel toetusi ja palume oma eesmärgi saavutamiseks kõigi eestimaalaste abi. Kuni 17. juunini saavad kõik alla kirjutada Balti põllumeeste vabaühenduste ühisdeklaratsioonile, toetamaks Euroopa Liidu uuel eelarveperioodil põllumajandustoetuste võrdsustamist. Seda on võimalik teha kõigis suurtes toidukauplustes. Olgu siinkohal kaupmeestele aegsasti edastatud põllumeeste tänu!
Kui soovid ka edaspidi osta head Eesti toitu mõistliku hinnaga, siis toeta põllumeest! See aktsioon on demokraatia ja solidaarsuse proovikivi: kui Brüsselis meie õiglasi nõudmisi arvesse ei võeta, tuleb seal lõpetada ka kodanikeühiskonnast, solidaarsusest ja oma kodanikega arvestamisest rääkimine.
Baltimaade põllumeeste toetusaktsioon ja allkirjade kogumine leiavad korraga aset Eestis, Lätis ja Leedus. Allkirjade kogumist korraldavad Eesti põllumajandus-kaubanduskoda ja Eesti põllumeeste keskliit koostöös toidukaupluste kettidega. Deklaratsiooni teksti saab lugeda Eesti põllumajandus-kaubanduskoja kodulehel www.epkk.ee.
Deklaratsioonile on võimalik toetust avaldada ka internetis Facebooki lehel www.facebook.com/ToetaPollumeest.