Messi müüjad kohtuvad hansaaja kaupmeestega

Mulgi messi korraldaja Tõnu Kaasik näeb hansalaada ja Mulgi messi koos pidamises suurepärast võimalust tutvuda ühel ajal nii tänapäevase kui hansaaja kaubaga. Messil võiks tema ütlemist mööda olla rohkemgi väljapanekuid, ent juuni alguse tihe üritustegraafik sunnib firmasid valima, mis võtta, mis jätta. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Nädalavahetusel saavad Viljandis Pika tänava otsas kokku keskaja hansamelu ning Mulgi mess. Viimane tutvustab vastukaaluks aastasadadetaguses stiilis kaubandusele tänapäevast müügipoolist autodest lilleistikuteni.

Mulgi messi korraldaja Tõnu Kaasiku ütlemist mööda pakub mess võimalust just firmadele. Kui hansalaadal on peaasjalikult eraettevõtjad, siis messil näeb vaid mõnda üksikut FIE-t ning enamasti tutvustavad end firmad.

Kaasiku sõnul ongi messi ja laada koos pidamise taga mitmekesisus. Hansalaadal ei müüda värvilisi televiisoreid ja messil pole käsitööd ega vanaaegseid asju.
Laiatarbe toidukaupa, näiteks suitsusinki ja -vorsti võib leida aga nii laadalt kui messilettidelt.

Tõnu Kaasik, kui hansalaat on peamiselt vanalinna tänavail, siis millist ala hõlmab tänavu Mulgi mess?

Oleme nüüd viiendat korda Vabaduse platsil. Spordihoonest tulime ära juba 2008. aastal. Messi alla jäävad veel SEB panga ümbrus, Vaksali tänava kurv ja otsapidi Kauba tänav. Oleme piirdunud Pika tänava otsaga. Sealt edasi Väike-Turu ja Kauba tänaval tuleb juba hansa asi ette.

Kuidas on messiplatsid ettevõtete vahel jaotatud?

Paljud firmad ei taha oma asju asfaldile üles panna, nii et mustkattega Vabaduse plats on meil eraldatud autodele ja kõigele, mis neisse puutub. Autod vajavad ju suurt pinda.

Panga juures muruplatsil on ATV-sid, muruniidukeid, katusepanijaid, ehitus- ja puidufirmasid. Pottsepp laob seal oma ahjud üles ja lastele tuleb batuut. Batuuti ju ei pane samuti asfaldile.

Sel aastal on meil natuke taimi ka. Panga juures roosipeenra ääres on taimesektor.

Kauba tänaval on peenem kaup, mis ei vaja suurt pinda. Seal on kõike alates sukkadest ja sokkidest, lõpetades pankade infopunktide, kohvi ja suitsukalaga.

Mingit eelisvaldkonda pole, kõike on võrdselt.

Mida tänavune mess uut pakub?

Umbes 60 messil osalevast firmast 30 on uued. Väljapanekud seega eriti ei kordu, autofirmad välja arvatud. Aga ka nende hulgas on uusi. Näiteks toovad leedukad välja uues kuues MAZ-i, vana tuntud Vene auto. Seda suurt kallurit ja kraanat ei ole võib-olla tõesti keegi paarkümmend aastat näinud.  

Miks firmad nii palju vahetuvad?

Sellel on mitu põhjust. Inimesi on keeruline välja saada, sest juunis algas puhkuste aeg, samal ajal on mujal Eestis teisi üritusi ja pole ka töötajaid.

Kõige suurem häda ongi, et pole inimtööjõudu, kellega messil välja tulla. Firmad ju tõmbavad ennast kokku ning tööle on jäänud võib-olla müüja, müügijuht ja juhataja. Kui enne oli kolm-neli müüjat ja sai kaks messile saata, siis nüüd on osa lahti lastud ja osa puhkab.

Need vähesedki on praegu killustatud. Üritused on juuni algusesse kokku topitud. Lükkaksin ise hansapäevad hoopis juuni lõppu või juuli algusesse. Pärast jaanipäeva on Eestis kalender hoopis tühjem. Jäävad ainult kontserdid. Laadad tulevad jälle augustis, kui marjad on valmis.  

Kui sel nädalavahetusel on nõnda palju konkureerivaid üritusi, siis milline on oma mõõtmetelt tänavune Mulgi mess?

Oma alalt me ei välju. Firmasid on täpselt nii palju, et mahume ära. Kui neid tuleks kõvasti juurde, peaksime hakkama Tallinna tänava või lossimägede poole laienema. Selle üle tuleb arutleda, mõeldes siin paari aasta pärast tulevatele rahvusvahelistele hansapäevadele.

Firmade messile kokkuajamine läheb lahti märtsis. Laseme suure lume ära minna ja siis hakkame suvele mõtlema. Meilidega on teavitatud mitut tuhandet ettevõtet, telefoni teel ühendust võetud mõnesajaga ning tulemas on siis umbes kuuskümmend.