Saada vihje

Päril lendavad minimõõtu kopterid

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Kopteriklubi juhatuse esimees Indrek Hiie demonstreerib üht oma lennuvahendit.
Kopteriklubi juhatuse esimees Indrek Hiie demonstreerib üht oma lennuvahendit. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Viljandi lennuväljal Päril peavad kokkutulekut raadio teel juhitavate helikopterite omanikud.

Ametlikult on üritus välja hõigatud kui üheksas rahvusvaheline raadio teel juhitavate helikopterite lennupäev, sest tulla on lubanud ka paar soomlast ja üks leedulane.
änavust üritust veab mullu augustis moodustatud kopteriklubi.

Nagu ütles juhatuse esimees Indrek Hiie, on klubil 18 liiget, aga kokkutulekust võtab osa rohkem huvilisi.

Teisipäeval alanud ja pühapäeval lõppeval üritusel osaleb kümmekond pilooti  paari­kümne lennumasinaga. Osa õhusõidukeid on kokku pandud suurte kopterite tõetruude pisikoopiatena, teiste puhul on välimusest olulisem lennuvõimekus. Hiie ise võttis kaasa viis kopterit.

Kopterimudelid on eri suuruses ja kasutavad mitut liiki kütust, näiteks bensiini, piiritust ja elektrit. Pärile saabunud kopteritest kogukaim kaalub ligi viis kilo, väikseim vaid 30 grammi.

Raadio teel juhitavat lennumasinat on Hiie sõnul kohati isegi keerulisem ohjata kui päris kopterit. Viimases istub piloot lennumasinas ning parem ja vasak külg on alati omal kohal, aga kui pisikopter ringi keerab ja juhtija poole lendab, peab too arvestama, et parem ja vasak on vahetuses. Lisaks on pisikopter võimeline tegema trikke, mida ehtne kopter ei suuda: näiteks lendama pea alaspidi ja hoidma end õhus saba peal püsti.
Kopterisõprade kokkutulek pole mõeldud laiale publikule, oodatud on vaid ala harrastajad ühes pereliikmetega.

Hiie rääkis, et kuue päeva jooksul peetakse võistlusi, koolitatakse kohtunikke ja tutvutakse uute harrastajatega. Eile peeti ka raadio teel juhitavate kopterite Eesti meistrivõistluste teine etapp — hooajal on viis etappi.

Hiie jutustas, et iga-aastane kopterilaagrite sari algas Haap­salus ning viimased viis aastat on seda korraldatud Viljandi lennuväljal.

Nagu ta rääkis, on kõnealune hobi sobilik inimesele, kel jagub kannatust, järjepidevust ja tehnilist taipu. Samuti tuleb arvestada märkimisväärsete kulutustega, sest tegu pole odava lõbuga.

Vanuseliselt on ala Hiie hinnangul paslik nii teisme­ealistele kui auväärt vanuses inimestele. Enamik harrastajaid on mehed, aga näiteks kõnealuses kopteriklubis on ka üks naispiloot. 22-aastane Kadri Pellis sattus ala juurde tänu oma isale ja onule.

«Kihvt, mulle väga meeldib!» ütles ta. «Ma ise küll harjutan alles arvutisimulaatoriga, et põhimõtted selgeks õppida.»

Paar aastat raadio teel juhitavat kopterit lennutanud piloot Jan Roos ütles, et tema huvi sai alguse välisreisil ostetud lihtsast kopterimudelist. «Siis see aina kasvas ja kasvas,» lausus ta. «Jätkan samas vaimus.»

Indrek Hiie lisas, et Eestis on see hobi veel vähe levinud, aga huvilisi on tasapisi juurde tulnud.

Märksõnad

Tagasi üles