MÄLETATAVASTI ON nüüdseks juba ligi kolmveerand tosinat aastat valitsuskoalitsiooni enesekeskselt juhtinud Reformierakonna liidrid leidnud aeg-ajalt rahulolevalt põhjust nii avalikkusele kui teistele erakondadele nina peale kirjutada, et nende erakonna rahaasjad on laitmatus korras ja erinevalt paljudest teistest parteidest polegi neil võlgu.
Söövad ja salgavad
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mai lõpul üldsust hämmastanud või koguni vapustanud noore reformierakondlase, endise riigikogu liikme Silver Meikari artikkel, milles oli juttu niinimetatud mustererakonna läbinisti mustadest rahastamisvõtetest ja valgustkartvatest mahhinatsioonidest, mõjus vahepeal üpriski uniseks muutunud poliitavalikkuses pommina.
Et toonane Reformierakonna peasekretär, nüüdne justiitsminister Kristen Michal näikse olevat manipuleeritav, peab Meikar tarvilikuks, et too võtaks poliitilise vastutuse ja astuks ametist tagasi.
PALJUDEL poliitikavaatlejatel, sealhulgas Tõnis Saartsil ja teistelgi on meeles, kuidas Kristen Michal ütles aasta algul telesaates «Foorum» Keskerakonna rahaskandaalist rääkides, et poliitikute puhul peaks piisama üksnes kahtlustusest, et nad on toime pannud mõne ebaeetilise ja seadusega vastuollu mineva tembu, et nad kohemaid tagasi astuksid. Tema jutu järgi ei tarvitseks neil hakata tõestama, kas nad on süüdi või pole: juba kahtlustusestki olevat küllalt.
Mõistagi on pärast Silver Meikari prokuratuurile tehtud ülestunnistust, millele on järgnenud veel mitme inimese omad, kõlanud üldistavaid etteheiteid muudelegi erakondadele. Nõnda on kogu aeg tähelepanu all hoitud Keskerakonna poliitikute, peasekretär Priit Toobali ja teiste taunitavaid rahatehinguid.
Kohe möönis ka endine Tallinna linnapea ja siseminister Jüri Mõis, et omal ajal tuli Isamaaliidu rahastamises ette valgustkartvaid tehinguid.
ÜLDSUSE POOLEHOID kuulub Silver Meikarile, kes tegi oma ülestunnistusega sumbunud poliitõhustikus tähelepanuväärse puhastamiskatse. Parteide rahastamise hämarad askeldused on olnud ammust aega avalik saladus ning erakonna senisest eetilisema juhtimise ja rahastamise järele janunev üldsus on asunud mehiselt käitunud Silver Meikari poolele.
Ometi on erakonna juhid valinud taktika, mis viib nad paratamatult häbistavasse ummikusse. Peaminister Andrus Ansip kiirustas kinnitama, et tema ei tea rahamanöövritest õhkagi. Väärikat võimalust noist asjust vaikida ei kasutanud ka Isamaaliidu kunagine peasekretär Aimar Altosaar, vaid tõttas samuti otsesõnu väitma: tema ajal ja tema erakonnas pole seesuguseid tempe tehtud — Jüri Mõis ajavat lausa umbluud.
REFORMIERAKONNA ENDINE peasekretär ja niisiis selle erakonna rahaasjade peaorganisaator jätkab meeleheitlikult eitamist, püüdes sealjuures teiste erakonnajuhtide kaasabil panna Silver Meikarit iga pidi kahtluse alla. Et me olime ju sõbrad. Et Kristen Michal aitas Silver Meikaril nadil ajal ainelisest kitsikusest pääseda ja nüüd vastab see (oletatavasti allakäinud) tüüp säherduse tänamatu tembuga.
Aeg aga muudkui tiksub ning küllap tuleb varsti prokuratuuri ülekuulamisele ilmuda ka justiitsministril ja ehk koguni peaministril. Pilved aina kogunevad Reformierakonna ning kogu valitsuskoalitsiooni kohale. Niigi napp usalduskrediit, mida ei saa mõõta üheski valuutas, järjest väheneb ning opositsioon varitseb ja kalkuleerib, kuidas riigitüüri juurde pääseda.
Kui peaks ilmnema, et reformimehed jäävad oma tempe salgama ja sülitavad avalikule arvamusele taas ülbelt näkku, oodates, millal skandaal iseenesest jahtub, kasutamata soodsat sisekaemuse ja -puhastumise võimalust, reostavad nad ikkagi pikaks ajaks oma võimukaevud. Vaevalt need järgmistekski valimisteks puhtaks saavad.
Kuigi parlamendierakonnad saavad igal aastal riigieelarvest kokku ligi 5,4 miljonit eurot, soovivad nad sellele niinimetatud maailmavaate arendamise sihtasutuste loomiseks riigikassast 900 000 eurot lisa. Raha näikse erakondadel olevat käes sedavõrd laialt, et nad ei viitsi liikmemaksude kogumiseks mingeid pingutusi teha.
Raha ja üle mõistuse ulatuvad valimisreklaamikulud teevad erakonnajuhid ülbeks. Süües kasvab isu ja üks nurjatus järgneb teisele.