Keskmine viljandlane on oma eluga rahul ning suvine meelelahutusprogramm vastab tema ootustele, selgub kevadel tehtud uuringust. Paraku tuleb välja, et kui keskealised on rahul, siis noored igavlevad.
Noored kurdavad igava suve üle
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
242 inimese antud vastustes seisab, et viljandlased peavad suve oodatuimaks sündmuseks pärimusmuusika festivali ning paljudele on ka kohe saabuvad hansapäevad hea põhjus linnas jalutada. Internetis tehtud suviste meelelahutusvõimaluste uuringus osalesid inimesed vanuses 7—74 aastat.
Uuringust selgus, et linlasi köidavad üritustel esinejate asemel linnamelu ning võimalus teisi vaadata ja ennast näidata. Suurimat muret teeb pileti kõrge hind.
21—25-aastased leidsid, et hinnad on enamasti taskukohased. Teisalt on ligi 70 protsenti noortest otsustanud mõnele üritusele liiga kalli pileti tõttu minemata jätta.
Sama kehtib 15—20-aastaste kohta: 62 protsenti on jätnud huvitavale üritusele sel põhjusel minemata. 31—50-aastaste viljandlaste seas polnud ühtegi, kellele pileti hind poleks probleem olnud.
Linnavalitsuse kultuuri- ja noorsootöö spetsialist Ivi Lillepuu pileti hinnas takistust ei näe. «Ma arvan, et küsimus ei ole tasuta või raha eest üritustes, vaid inimeste huvides, silmaringis ja teha tahtmises,» leidis ta.
«Virinat, et midagi ei toimu, oleme palju kuulnud.» Lillepuu sõnul on Viljandis ohtralt kontserdisarju, loenguid ja muid üritusi, kuhu pääseb tasuta.
Noored pole rahul
Põhjusi, miks üritustest osa võtta ei saada, on küsitluse põhjal veelgi. Linnast väljas elavate inimeste sõnul piirab nende võimalusi see, et bussid hilja õhtul ei sõida. 48-aastane anonüümseks jääda soovinud naine mainis, et 12 kilomeetri kauguselt Puiatust linna teatritükki vaatama sõitmine või õhtuse folgimelu nautimine on talle vaid unistus.
Kinnitust sai ka fakt, et vananeva rahvastikuga linnas elavad noored ei leia suvel piisavalt tegevust. Paljud 14—25-aastased väitsid, et teismeeas ei ole Viljandis suurt midagi teha.
Küsitlusele vastanud noored ütlesid suve tippsündmuseks olevat küll folgipeo, aga mitte kontsertide, vaid sel ajal rannas ja klubides peetavate pidude pärast. 14—17-aastased nimetavadki üheks peamiseks suviseks tegevuseks klubides ajaveetmist.
Pikal koolivaheajal tunneb üritustest puudust ka noorteühenduse Mikromulk eestvedaja Kris Süld. «Olen nõus, et peale Citys või Rubiinis alkoholi joomise pole nädalavahetustel suurt midagi teha,» ütles Süld, kes korraldab sel suvel noortele «ONE Viljandi BASH '12». See on juuni lõpul peetav rahvusvaheline ekstreemspordifestival, kus on BMX-i, rula- ja tõukerattavõistlused. Niisuguseid üritusi on Sülla sõnul Viljandis nappinud ning ta avaldas lootust, et alanud suvel olukord muutub.
Ivi Lillepuu jutu järgi on suviti tegevust jagunud kõigile: «Kõik huvikoolid korraldavad oma õpilastele laagreid ja linn pakub võimalust osaleda töömalevas. Lisaks on igal kolmapäeval raamatukogus üritused ning pühapäevad kuuluvad rattamatkade ja aeroobikatundide armastajatele,» rääkis ta. Küsitluses ei maininud aga ükski noor neid kui oodatavaid suveüritusi.
Lillepuu nentis, et kõigile tema nimetatud ettevõtmistele ei kogune sugugi palju inimesi. «Tasuta üritusi on eri valdkondades, kuid ometi ei näe me kusagil rahvahorde,» lisas ta.
Uuringu põhjal võib järeldada, et noorteürituste vähene menu võib olla tingitud ka kehvast reklaamist. 58 protsenti vastanutest väitis, et neid huvitavate ürituste info on hõlpsasti kättesaadav ja pikalt ette teada. Kõik nii arvanud inimesed mainisid põneva sündmusena pärimusmuusika festivali, «Rock Rampi» või hansapäevasid.
42 protsenti kurtsid samas, et teavet neid huvitavate ettevõtmiste kohta peab ise otsima.
91 protsenti tõdes, et naudib üritusi, kus on palju inimesi, sest see murrab rutiini. Ainsad, keda suured rahvamassid häirivad, on üle 41-aastased viljandlased.
Oodatakse tasuta üritusi
Kultuuriakadeemias kultuurikorraldust õppiva Eliisi sõnul on noortel küll pealehakkamist ja ideid, aga pole raha nende teostamiseks.
«See on justkui surnud ring,» leidis ta. «Et üritused saaksid laieneda ja areneda, oleks vaja rohkem piletiostjaid. Selles osas loodetakse turistidele, aga neid ei tule, sest siin ei toimu piisavalt palju huvitavat.»
Linnavalitsuse avalike suhete ja turismiameti juhataja Krista Kulli sõnul saavad turistidest suurima tulu majutus- ja toitlustusteenuste pakkujad. «See on ikka turismiettevõtjate pärusmaa,» lisas ta.
Uue turistide meelitamise võimalusena on tema sõnul sel suvel ellu jõudnud muuseumide kolmikpilet, mis ühendab endas võimalust külastada ühe pääsmega muuseumi, Kondase keskust ja veetorni.
Arvestades paljude rahalisi raskusi, pakkus 34-aastane viljandlane Kati välja perepiknike idee. «Pühapäevased perepiknikud lossivaremetes põhineksid inimeste endi initsiatiivil ega maksaks midagi,» selgitas naine.
Ivi Lillepuu kiitis mõtte heaks. «Piknikke ei keela keegi korraldada. Selleks on vaja vaid avaliku ürituse kooskõlastust,» lausus ta. Ta tõi näiteks kolmandat suve noorte algatusel korraldatava vanakraamituru, millele linn on jõudumööda toeks olnud.
Krista Kulli sõnutsi tõestab vanakraamiturg, et kui kodulinnas tahetakse midagi ära teha, saab hakkama ka suure rahalise toetuseta.
42-aastase Madise arvates tooks turistide raha Viljandisse seikluspark, mis võiks paikneda lossivaremetepoolsel mäenõlval. Umbes midagi sellist, nagu võib näha Otepääl. «See oleks üks võimalus perega aega veeta ning atraktsioonid meelitaksid siia ka turiste,» arvas mees.
Lillepuu nentis, et kuna lossivaremete piirkonnas kasvab tähkjas rapuntsel, mis on looduskaitseseaduse alusel teise kategooria kaitsealune liik, siis võib eeldada, et keskkonnaamet seda mõtet ei toeta. «Juhul kui ta ka seikluspargi rajamisse positiivselt suhtub, tähendaks see ikkagi hoolikat projekteerimist ja päris suuri kulutusi,» lausus ta.
Ivi Lillepuu kinnitas, et linnavalitsus toetab heade mõtete teokstegemist, ning soovitas oma ideedega raekotta pöörduda.