Selge on see, et midagi pole selge

Keegi ei julge täpselt ennustada, millised tagajärjed oleksid Kreeka eurotsoonist väljapudenemisel ülejäänud Euroopale, aga enamasti ollakse veendunud, et see suurendaks teiste Vahemere-äärsete riikide närvilisust. Foto: JOHN KOLESIDIS (Reuters)

Et Kreekat ähvardab oht eurotsoonist välja langeda ning see võib anda kogu Euroopa majandusele järjekordse valusa hoobi, on räägitud juba vähemalt aasta. Ehkki iga päev toob nimetatud teemal nii ajalehtedesse kui tele- ja raadiojaamadesse uusi uudiseid, pole vahepeal laias laastus õieti midagi muutunud.

LHV investeerimispanganduse juht Erki Kert tuletab toimuvat kommenteerides meelde, et Euroopa on täiesti uudses olukorras: ühegi abinõu tõhususes pole võimalik kindel olla. Ükskõik, mida hädas olevate riikide toetamiseks ka ette ei võetaks, ikka kaasneb sellega suur luhtumisvõimalus. Selge on üksnes see, et mitte miski pole selge.

Kreeka probleemide ümber on vahutatud juba kuid. Ometi pole vahepeal suurt midagi muutunud: eelmise ja selle suve uudised on üsna sarnased. Erki Kert, kas teie arvates on selles sasipuntras lahenduste poole liigutud?

Esiteks tuleb arvestada, et kui räägime Kreekast, Itaaliast, Hispaaniast või Portugalist, pole mõtet kiireid lahendusi oodata. Nende probleemide lahendamine võtabki kaua aega, sest need on väga mitmekülgsed.

See, et Kreekal on oma laenude teenindamisega raskusi, on üksnes sealsete hädade pealispind. Probleem seisneb selles, et selle riigi konkurentsivõime on võrreldes muu Euroopaga tunduvalt madalam. Seetõttu on neil keeruline oma majanduse arengut hoogustada.

Teiseks on kreeklased harjunud saama riigilt rohkem toetust ega taha sellest loobuda. Kolmandaks pole nad eriti harjunud makse maksma. On  ilmne, et nendes küsimustes ei saa muudatused sündida päevapealt.

Nii et tegemist on niinimetatud täiusliku tormiga, mille puhul on kokku sattunud kõik halvad asjaolud.

Täpselt.

Mida Euroopa peaks juhtunust järeldama? Kas seda, et ühine valuutasüsteem ei tööta, kui poliitiline juhtimine on killustatud?

Kõik ei ole nimetatud õppetundi veel omandanud. Mida aeg edasi, seda rohkem sellest aru saadakse.

Kas olete sellega põhimõtteliselt päri?

Jah, põhimõtteliselt küll. Kui kasutame ühte valuutat, on elementaarne, et kõik käivad sellega vastutustundlikult ümber. Kuni euroalas eksisteerib maid, kes ei suuda ennast selleks sundida, pole kodurahu oodata. Nii kaua säilib oht, et tuumikriikide kannatus katkeb ja nad hakkavad võtma äärmuslikke meetmeid.

Ühtsed reeglid on lõppude lõpuks paika pandud just selleks, et süsteemi liikmed saaksid üksteise kõrval kenasti eksisteerida. Õnneks on seda enamjaolt mõistetud ja hakatud astuma hädavajalikke samme: varakevadel sõlmitud fiskaalpakt oli esimene. Aga mõistagi on ainuüksi sellest vähe.

Fantaseerime natuke ja oletame, et euroala tuumikriikide juhid küsiksid teilt nõu. Mida soovitaksite riskide hajutamiseks veel ette võtta?

On selge, et häid lahendusi pole — on üksnes halvad ja väga halvad. Olukorra muudab keerulisemaks tõik, et tegu on pretsedendiga. Varem ei ole sellist rahaliitu eksisteerinud ja seetõttu pole maailmas keegi samasuguste küsimustega kokku puutunud. Niisiis on raske ennustada, milliseid tulemusi üks või teine samm annab.

Kui võtta arvesse, mida finantsturud ootavad ning mis neid rahustaks, oleks esmavajalik, et sakslased muutuksid märgatavalt paindlikumaks meetodites, millega hätta sattunud riike aidatakse.

Turud ootavad, et peale kärpimise räägitaks rohkem Lõuna-Euroopa riikidesse lisaraha süstimisest. Pole suurt vahet, kas eurovõlakirjadena või mingis muus vormis raha juurde trükkides, aga seda oodatakse.

Mis juhtub, kui Kreeka tõepoolest eurotsoonist välja visatakse? Kuidas see mõjutab keskmist Eesti töötegijat? Või ei mõjutagi?

Vaevalt see meid mõjutamata jätab, aga tegelikke tagajärgi ei oska keegi ennustada. Põhjus on ikka seesama: midagi niisugust pole kusagil varem läbi elatud.

Püüdes teoreetiliselt sündmuste jada üles ehitada, võib arvata, et Kreeka lahkumine — fakt kui selline — ei tee eurotsoonile suuremat häda. Küll aga on tõenäoline, et pärast seda hakkavad kasvama hirmud teistes, palju suurema majandusega Lõuna-Euroopa riikides. Niigi närvilisi meeleolusid arvestades ei pruugi Itaalia ja Hispaania seda šokki üle elada. Kui sündmuste ahel nendeni jõuab, tähendab see Euroopa majanduse märgatavat aeglustumist.

Kas on veel kuhugi aeglustuda?

On ikka. Selle aasta esimeses kvartalis polnud õiget langust veel näha. Kui Euroopat tabab tõsine majanduslangus, mõjutab see otseselt Eesti eksporti. Pinged hakkavad kasvama ka meie finantssektoris, mis on tihedalt seotud muu Euroopa omaga.

Järeldus on lihtne: täpselt nii hästi, kui läheb kogu Euroopal, läheb ka Eestil. Väikese avatud majanduse puhul on see paratamatu.

Kuidas võiks rahaliidust väljajäämine väljenduda Kreekas endas?

Rahaliidust saab välja astuda mitut moodi, aga tõenäoliselt põhjustaks see Kreekas nii ettevõtete kui eraisikute seas suure pankrotilaine ning esimesel poolel aastal valitseks paras kaos. Pärast seda võiks tulla võrdlemisi kiire taastumine, sest riigi enda valuuta oleks siis õiglaselt hinnatud ning aitaks eksporti hoogustada.