Suutmatus kokku leppida ähvardas suurejoonelise sarja katkestada

Tiina Sarv
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esimene suur kunstinäitus oli Tarvastu kirikus teelistele avatud 2008. aasta suvel. Siis näitas taas oma maale rahvusvahelise mainega kunstnik Siim-Tanel Annus.
Esimene suur kunstinäitus oli Tarvastu kirikus teelistele avatud 2008. aasta suvel. Siis näitas taas oma maale rahvusvahelise mainega kunstnik Siim-Tanel Annus. Foto: Elmo Riig / Sakala

Artikkel ilmus 5. juuni «Sakalas»

Möödunud nädalal tuli toimetusse Tarvastu kiriku traditsioonilise suvenäituse avamise kutse. Sel reedel pidid oma tööd vaatajate ette tooma Katariina gildi kunstnikud Tallinnast.

Esmaspäeval saatis korraldaja Allan Luha teate, et ettevõtmine jääb ära, sest Tarvastu uus kirikuõpetaja Elve Bender esitas näituse avamise eel tingimused, mida ei ole võimalik täita.

Allan Luha sõnul andis kirikuõpetaja mõista, et kirikusse tulijad peab vastu võtma väljaõppe saanud giid, esemete ülespanekuks peavad olema siinid ja väljapanek ise religioosse sisuga.

«Katariina gildi kunstnikud usuteemalisi teoseid ei valmista,» kahtleb Allan Luha võimaluses õpetaja sisulisi nõudeid täita.

Allan Luha, kes on juba viis aastat valla toel korraldanud Tarvastu kandile kuulsust toonud suvenäitusi, meelitades sinna nimekaid kunstnikke ja avamisele tuntud muusikuid, on õpetaja peale solvunud.

«Ta ju teadis, et näitus tuleb. Kui Katariina gildi poolne korraldaja Ene Pars tuli kohale, siis Elve Benderit ei olnud. Kõigest nädal enne avamist teada anda, et näitust teha ei saa, pole korrektne. Sain muusikutelt sarjata, et esinemise nii hilja ära ütlesin, sest neil on nädalavahetused suvel pikalt ette planeeritud,» räägib Allan Luha.

Pole luba küsinud

Elve Bender väidab vastu, et Allan Luha ei ole näituse korraldamiseks ja kiriku kasutamiseks koguduselt luba küsinud.

«Mul on omad ootused ja nõudmised, kuidas seda võib teha. Ma ei taha teoste naelutamisest seinte sisse jäävaid auke. Meil on omad seadused.»

Pärimise peale, kas seinu on varasemate näitustega kahjustatud, vastab kirikuõpetaja jaatavalt.

«Kirikul on kaitsekohustused ja muinsuskaitsel oma nõuded. Nüüd algab see protsess otsast peale:  kõigepealt tuleb küsida muinsuskaitsest luba. Kui puurimiseks läheb, siis kindlasti. Kogu hoone sisearhitektuur, rõdud ja muu, on eraldi muinsuskaitse all ja ühekaupa loendis. Päris karm, kui tuleb selle eest vastutama hakata,» selgitab Elve Bender.

Oma sõnul ei teadnud ta midagi näituse avamise kutsete laialisaatmisest.
«Tegelikult on kolm asja: esiteks kiriku valvamine projektis «Teeliste kirikud» osalemise tõttu, teiseks näitus ja kolmandaks selle avamine. Viimane oli minule täielik üllatus, kuulsin sellest alles eelmisel nädalal. Ma arvan, et korraldaja on kutsed ennatlikult välja saatnud. Mina räägin kiriku eest vastutajana, et Allan Luha ei saa kirikus midagi korraldada, kui ta ei ole kokku leppinud. Mina olen läbirääkimisteks avatud.»

Jutu lõpetuseks ütleb õpetaja, et ta tahab vaadata, kes need kunstnikud on ja milliseid teoseid nad kirikusse toovad.

Allan Luha väljaütlemisega, et tänavusuvine näitus jääb ära, ta nõus ei ole: «Usun, et see ära ei jää. Ärajäämine ega toimumine ei ole ühe inimese otsus.»

Suure mõjuga väike paik

Katariina gildi vanem Pille Kivihall on optimistlik.

«Tüli kiskumine ei lahenda midagi. Elu näitab, et kui inimesed tahavad oma asju ajada ja toredaid tegusid teha, siis leitakse lahendus.»

Pille Kivihall räägib, et mitmel Katariina gildi liikmel on Tarvastuga isiklik suhe. Näiteks laulatas klaasikunstnik Kai Koppeli abielu 1973. aastal Tarvastu kirikus Harri Haamer ja just sellele oma elu tähtsale sündmusele pühendatud objekti tahab kunstnik kirikus suvel välja panna.

«Tarvastu on väike koht, aga inimeste kaudu on tal suur mõju. Kui näitusepakkumine tuli, oli mitmel meie kunstnikul Tarvastu kirikuga seoses toredaid mälestusi,» meenutab Pille Kivihall.

Nii tema kui Ene Pars on nõus sellega, et kirikuõpetaja peab olema kursis näituse eksponaatidega. Samas on nad veendunud, et midagi usklike tundeid riivavat nad kirikusse ei too.

«Mina tahtsin välja panna eesti rahvuslikest mustritest inspireeritud triibuvaiba kollektsiooni,» räägib Ene Pars. Temagi mälestused viivad legendaarse õpetaja Harri Haamerini, kes mattis Tarvastu kalmistul tema vanaema.

«12. mail leppisin kokku Allan Luhaga, läksin Tarvastusse ja oli jutt, et kirikuõpetaja tuleb ka. Siis selgus, et kirikuõpetaja ei saanud tulla. Oleksime kas või mingi teise aja kokku leppinud. Kui saime Elve Benderilt kirja, et temaga pole näitust kooskõlastatud, oli see täiesti ootamatu,» räägib Ene Pars.

Ta leiab, et see, mis näituse ümber toimub, on imelik. Jonni pärast ei jää kunstnikud Tarvastusse tulemata ka siis, kui neid sinna hiljem kutsutakse. Iseasi, kuidas õnnestub aega leida.

Kutsub rahvast kirikusse

Tarvastu vallavanem Alar Karu ütleb, et tema meelest on valesti aru saadud sellest, mis on oluline vallale ja valla inimestele.

«Kui palju on Eestis kirikuid, kus on sellised kuulsate kunstnike näitused? Vaatame, arutame, ehk annab asja kuidagi päästa. Kunstnikud saavad ehk ikka tulla,» loodab ta, leides, et natuke on ülereageerimist mõlemalt poolt.

Alar Karu arvab, et kirikuõpetaja ei tohiks esitada jäigalt rangeid nõudmisi, sest kirik on ka kultuurimälestis ja turismiobjekt, mitte ainult pühakoda. Probleemidest oleks tulnud teada anda aga kindlasti varem, mitte nädal enne näituse avamist.

Näitust toetades maksab vald ka kiriku lahtiolemise valve eest, et teelised sinna suvi otsa vabalt sisse pääseksid.

«On ammune probleem, et kirikus ei käi just palju inimesi. Kui külavanem Allan Luha tegutseb, et sinna rohkem rahvast tuua, tuleks teda mõista ja toetada,» leiab vallavanem.

Kompromiss siiski leiti ja plaanide kohaselt pannakse näitus üles juuni lõpus.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles