Tõrvikutuli kutsus Tõrvasse peole

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Helme kihelkonna mulgid süütasid tõrviku, võtsid kaasa rahvamuusikaansambli Jauram ja käisid ümberkaudset rahvast Tõrvasse teisele Mulgi peole kutsumas.
Helme kihelkonna mulgid süütasid tõrviku, võtsid kaasa rahvamuusikaansambli Jauram ja käisid ümberkaudset rahvast Tõrvasse teisele Mulgi peole kutsumas. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Eile sõitsid läbi Mulgimaa kolm Kaitseliidu autot Mulgi rõivais meeste ja naistega, kes kandsid peotulega tõrvikut läbi viie kihelkonna ja kutsusid lauldes rahvast laupäeval Tõrvasse teisele Mulgi peole.

Mulkide laulu- ja tantsupeo tuli süüdati eile Mulgi häärberi tulevases asukohas Sooglemäel. Tõrva linnapea Agu Kabritsa sõnutsi näitab kohavalik, et siitkandi rahvakultuuri tutvustava suurtalu loomise idee pole kuhugi kadunud.

Loits ja hõbedaohverdus

Sooglemäel oli kohal hulk Mulgimaale jäävate omavalitsuste juhte, kes andsid edasi head soovid peo õnnestumiseks ja mulkide ühtehoiuks. Tõrva kultuurimaja kunstilise juhi Külli Alumäe sõnul oli tegemist justkui rituaaliga.

«Loitsu saatel hoidsime meie, mulgid, kõik käest kinni, et niiviisi paluda peo õnnestumist,» kirjeldas ta. Tema kraapis veel noaotsaga ohverduseks hõbedat ja Mulgi kultuuri instituudi juhataja Janne Järvelt oli andamiks visanud viljateri.

Edasi läks laiguliste autode kolonn rändama mööda Mulgimaad. Kõige ees Jeep Janne Järvelti ja Agu Kabritsaga, nende järel lahtises veoautos Tõrva rahvamuusikaansambel Jauram. Muusikud lasid kasti pandud kasepuude vahel heledal diivanil teeliste lõbustamiseks valla pillimängu.

Mulgi meel püsib

Esimene peatus tehti Karksi-Nuias tantsivate mulkide juures. Seal võtsid peokutse vastu rahvatantsijad ja lauljad. Karksi volikogu esimees Leo Liiber märkis, et kuigi tuul tõrvikut vintsutab, on leek siiski olemas. Ta avaldas lootust, et nõndasamuti nagu leek, jäävad püsima ka mulgi keel ja meel, mille ühtsust läbi Mulgimaa sõitev peotuli märgib.

«Mulgi keelega võib seis kehvem olla, ent mulgi meel püsib kindlalt,» lausus ta, lisades veel, et küll see keel ka meelele järgi jõuab.

«Meie tulek siia ongi nagu tulek lähedaste koju,» sõnas mustas Mulgi kuues Agu Kabrits. «Käime kõik viis kihelkonda läbi ja sellega suurendame oma väikesel maalapil soovitud rahva ühtehoidu.» Ta leidis, et nii on mulkidel võimalik järele jõuda setodele ja võrokestele, kes on oma kultuuri arendamisel mulkidest ees.

«Kuigi siinsed talud viidi kunagi tühjaks, on meil koht, kust alustada,» lausus Kabrits, mispeale kõlas Kaitseliidu auto kastist ühe korraldaja, Ene Vilipuu lauluhäälne kutse tulla Tõrvasse peole, ning kostis viisijupp: «Mulgimaa, sääl on hää elada. Kõikjal ilus loodus, viljakandev maa.»

Karksist liikus tõrvikutuli edasi Abja-Paluojale, sealt Hallistesse, Paistusse ning viimaks Mustlasse. Tarvastu kihelkonnast jõudis tõrvik hilisõhtuks Tõrvasse, kus leek jäi ootama laupäevase peo tantsijaid, lauljaid ja külalisi.

Märksõnad

Tagasi üles