Ees ootav vahetusaasta nõuab tüdrukutelt tuhandeid eurosid

Viljandi koolitüdrukud (vasakult) Anni Rada, Britta Randpere ja Tiina Tubli tahavad tuleval kooliaastal minna kaugele maale vahetusõpilaseks. Praegu otsivad nad sponsoreid, sest sõidupäevaks peab neil koos olema tuhandeid eurosid, millega katta vahetusaasta kulud. Foto: Peeter Kümmel / Sakala

Kolm Viljandi koolitüdrukut keerutavad gloobust, et otsida sealt üles Austraalia ja Lõuna-Ameerika manner. Nad lähevad nimelt järgmiseks õppeaastaks sinna kooli.

Tänavu maagümnaasiumis kümnenda klassiga ühele poole saanud Anni Rada võtab
augustis ette lennureisi Uru­guaisse ning jääb sinna 11 kuuks, Paalalinna gümnaasiumis põhikooli lõpetav Tiina Tubli läheb aga järgmiseks õppeaastaks Tšiilisse.

Austraaliasse sõidab samuti maagümnaasiumi neiu. Britta Randpere alustab küll sügisel XI klassi Eestis, ent pärast aastavahetust läheb ära. «Seal algab õppeaasta jaanuaris,» põhjendas ta. 11 kuu pärast Eestisse tagasi tulles alustab ta sealt, kus pooleli jäi, ning ühineb teistega kevadpoolaastaks. Sügisest vahetusse minejad jäävad Eestis kooliaastat kordama.

Viljandi gümnaasiumi direktor Ülle Luisk ütles, et talle on juba kirjutanud mõned YFU vahetusprogrammis osalevad õpilased, kes on teatanud, et naasevad tänavu välismaalt või on sinna minemas. «Oleme neile öelnud, et see on suurepärane ja nad ei pea muretsema, kas saavad Viljandi gümnaasiumisse,» kõneles Luisk.

Tänavu uude gümnaasiumisse võõramaalastest vahetusõpilasi tulemas pole. «Praegu ei ole me  kellegagi kokkulepet sõlminud. Tõenäoliselt jääb see teise õppeaastasse,» lausus Luisk ja lisas, et kui vahetusprogrammid käivituvad ja siinsed gümnaasiumiõpilased ära käivad, siis ühel hetkel tuleb ilmselt keegi vastu ka.  

Aasta nõuab palju raha

Kolmel välismaale mineval tüdrukul pole tänini teada, kuhu kooli või peresse nad võõrsil satuvad.

«Kõigepealt tuleb sealsel YFU-l leida vastuvõtvalt maalt vahetuspere. Selle järgi lähevad paika piirkond, kool ja kõik muu,» lausus Anni Rada.

Välismaale on saadetud kirjad ja fotod. «Edasi valib meid välja juba pere,» ütles Britta Randpere. Praegu on neidudel teada, et saab minna soovitud riiki ja raha tuleb kokku koguda ärasõiduajaks.

Uruguaisse või Tšiilisse vahetusõpilaseks minek läheb maksma 6350 eurot ja Austraalia jaoks on vaja koguda 8350 eurot.

Sponsoreid on neiud otsinud siit ja sealt. «Olen saatnud üle saja avalduse ja ainult üks inimene on toetust lubanud,» tähendas Anni Rada.

Britta Randperele on abi lubanud vaid Paistu vald.

«Meie vallast on ta kolmas, kes on YFU kaudu välismaale läinud ja omavalitsuselt toetust saanud, aga vajaminev summa on suur ja valla osa jääb ikkagi sümboolseks,» lausus Paistu vallavanem Ene Saar.

Ta lisas, et raha jagades tekib tihtilugu küsimus, miks toetatakse ainult õnnetusse sattunuid, aga jätame välja noored, kes tahavad maailma näha ja sealt tagasi tulles kogemused kaasa võtta.

Vanemad ei uskunud

Neidudel on praegu veel pisuke kartus sees. Mõned nende sõbrad on olnud vahetusõpilased Saksamaal, Jaapanis ja Uus-Meremaal. Nemad on kogemust kiitnud, kuigi sealne elu on erinev.  

«Uruguai kohta öeldakse aga, et see olla ka Eestiga sarnane,» sõnas Anni Rada. «Seal ei pidavat olema ka nii palju usulist poolt kui ümberkaudu Lõuna-Ameerikas.»

Kaalukauss vajus Uruguai kasuks ka tänu teadmisele, et riiki kutsutakse Lõuna-Ameerika Šveitsiks.

Esmalt soovis neiu minna USA-sse, aga kui oli end asjaga rohkem kurssi viinud, tundus Põhja-Ameerika igavana.

Põneva leidis USA olevat aga üks teine Viljandi neiu. Anni Rada teadis rääkida, et üks Jakobsoni gümnaasiumi õpilane läheb aastaks Texase osariiki.  

Ka Britta Randpere mõtted liikusid algul Põhja-Ameerika suunas, aga ühel õpilasvahetust tutvustaval päeval räägiti, et keegi pole veel Alaskal käinud ja sel aastal tahetakse kedagi sinna saata. «Otsustasin, et nii külma kohta ei taha küll minna, ja siis pakkus YFU esindaja sooja riigina välja Austraalia,» jutustas ta, kuidas asi otsustatud sai.

Tiina Tublil aitas Tšiili sihtkohana välja valida peretuttav, kes oli seal turistina käinud.

Kõik sai aga alguse sellest, et koolis käidi YFU-st rääkimas. «Mõtlesin kohe, et tahan minna,» meenutas Tiina Tubli ja lisas, et asjaajamine läks lahti üheksanda klassi algul.
«Vanemad arvasid siis, et teen nalja,» ütles ta. Nüüd võtavad nad asja tõsiselt ning Tiina isa otsib tütrele vahetusaastaks sponsoreid.

Ka teise kahe tüdruku vanemad olid ehmunud. «Nad ei tahtnud algul üldse uskuda, et lähen, aga nüüd on juba selle trikiga leppinud,» muigas Anni Rada.