Viljandisse rajati Eesti esimene automaathostel

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Askeetliku sisustusega kolmekohaline tuba koos vannitoaga
Askeetliku sisustusega kolmekohaline tuba koos vannitoaga Foto: Elmo Riig / Sakala

Kas kujutate ette hostelit, kus saate ööbida nii, et ei kohta kogu seal viibimise ajal ühtegi töötajat? Viljandis avatakse õige pea just üks selline.

Kunagise Kalevi spordibaasi ruumid seisid aastaid tühjad ja lagunesid. Nüüd on osaühingu Baltest Consult eestvõttel ehitatud need ümber moodsaks hosteliks Just Rest, mis on tehnilise lahenduse poolest ainulaadne nii Eestis kui Baltikumis.

Baltest Consulti juhatuse liikme Mark Orava sõnul on selles kombineeritud Lääne-Euroopa sama laadi majutuskohtade paremad lahendused.

Vastuvõtja on automaat

Kui tavalises hotellis või hostelis kohtuvad külalised kõigepealt vastuvõtutöötajaga, siis siin täidab tema ülesandeid automaat. Väliselt ei erine registreerimisaparaat eriti sularaha- või makseautomaadist. Sellesse tuleb sisestada oma internetibroneeringu number või teha broneering kohapeal. Vastu annab aparaat uksekoodiga tšeki. Saadud kood avab nii hosteli kui numbritoa ukse.

Kes soovib, võib automaadist lisateenusena valida hommikusöögi. Kahe ja poole euro eest saab tüüpilise hommikuse kehakinnituse, mille hulka kuuluvad näiteks müsli, jogurt, mahl, värske köögivili, singi- ja juustuviilud ning kukkel.

Sularahas tasuda pole võimalik — kes ei ole maksnud ööbimise eest internetis, saab seda teha pangakaardiga.

Kolmekorruselises majas on 99 voodikohta ning valida on kolmeste ja neljaste tubade vahel. Ühel inimesel maksab ööbimine 24 eurot, suurema seltskonna puhul on iga järgmise koha hind toas viis eurot. Nõnda läheb neljane tuba neljasel seltskonnal maksma 39 eurot ehk alla kümne euro inimese kohta. «Peaks olema sama odav hinnaklass kui kodumajutusel,» hindas Orav.

Põhirõhk sportijatel

Numbritoad on lakoonilised ja praktilised: narivoodid, laud, toolid, nurgas WC-vannituba, mis meenutab laevakajuteis olevaid. Igas numbris on ka teler, mis hakkab lisaks kohalikele kanalitele edastama ühte filmikanalit ja Eurosporti.

Nii peaks uus hostel täitma tühimiku, mis kohalike turismiedendajate hinnangul on Viljandist seni haigutanud.

Mark Orava sõnul on uus hostel mõeldud eelkõige sportlastele, kellel on meie linnas head treenimisvõimalused. «Viljandis on palju investeeritud spordirajatistesse, alustades staadionist ja sõudebaasist ning lõpetades tagavaraväljakutega. Nüüd on nende juures ka taskukohane ööbimisvõimalus,» kõneles Orav. Plussiks pidas ta sedagi, et südalinn on öömajale lähedal.

Rääkides potentsiaalsetest klientidest, nimetas Orav Tallinna tenniseklubisid, kes on seni pidanud treeninglaagreid Otepääl. «Kui sinna on vaja sõita auto või bussiga, siis Viljandisse saab rongiga. Lastega tuleku muudab see märksa mugavamaks,» arutles Orav. «Pealegi on meie väljakud paremad kui Otepää omad.»

Et silmas on peetud sportlaste mugavusi, saab ilmsiks majas ringi käies. Peale numbritubade on seal spetsiaalsete kappidega ruum spordirõivaste kuivatamiseks ning riideid on võimalik riputada ka prantsuse stiilis rõduäärtele. Pikkade puupinkidega fuajee on planeeritud nii, et juhendajad saaksid seal pidada treeningkogunemisi.

Hoone seintele maalitud vaimukad klassikute mõtteteradki räägivad enamjaolt keha ja vaimu kooskõlast.

See ei tähenda siiski, nagu oleksid oodatud ainult sportlased — askeetlik, kuid soodne
ööbimisvõimalus peaks huvi pakkuma ka seljakotimatkajaile ja olema kindlasti populaarne Viljandi festivalide külaliste seas.

Peale tavaliste tubade on alumisel korrusel kaks invatuba, mis on teistest suuremad ning asjakohaselt sisustatud vannitoaga. Läbi on mõeldud seegi, kuidas invaliid pääseb hoonesse ja sealt välja ning saab vajaduse korral abi kutsuda.

Kui üldiselt pakutakse hostelis ainult hommikusööki, siis rühmadel on võimalik tellida ka lõuna- ja õhtueinet. Rühma suurus algab kümnest inimesest.

Üks majaperenaine

Päris personalita uus hostel siiski läbi ei saa. Palgal on kaks majaperenaist, kes töötavad vahetustega. Nende ülesanne on seada valmis hommikueinelaud ning koristada söögisaal ja toad. Ühtlasi kontrollib majaperenaine hommikuti, kas lauas on ikka need, kes on toidu eest maksnud. Lõunasöögi tegemiseks tuleb kohale spetsiaalne inimene.

Et kõige rohkem külastajaid on hostelil soojal ajal, võetakse vähemalt sel suvel palgale vastuvõtutöötaja, kes aitab klientidel uue süsteemiga hakkama saada. «Eks esimene suvi näita, kas peame ka tulevikus tipphetkedel abitöölisi võtma või tuleme nendeta toime,» arutles Orav.

Majas on 16 valvekaamerat, millel hoitakse ööpäev läbi silm peal ning kui keegi ülemäära kuraasikaks läheb või teiste öörahu häirib, tuleb vajaduse puhul korda looma G4S. Turvafirma kohalesõitmise eest peab maksma korrarikkuja.

Mark Orav ütles, et äramajandamiseks peab hosteli aastane täitumus olema 30 protsenti. Laias laastus tähendab see, et kui kõik kolm suvekuud oleks maja täis, siis saaks omanik ülejäänud aasta kergemalt võtta.

Hostelit ehitades on kasutatud maksimaalselt Viljandi tööjõudu: arhitekt on Tarmo Maiste osaühingust Proge, sisekujunduse tegi Kätlin Ölluk osaühingust Kreatiivprojekt, ehitas aktsiaselts Pärlin ja suur osa mööblit on tellitud osaühingust Baltest Mööbel. Reklaamiga tegeles siinne DAG ning toitlustamise eest hoolitseb Jaak Bergmanni firma.

Küsides Mark Oravalt majutusasutuse võõrapärase nime kohta, tunnistas ta, et väike sarnasus ühe spordivahendite tootjaga pole juhuslik, aga tõlkes tähendab see «lihtsalt puhkus» ning sobib seetõttu ülihästi.

Tagasi üles