Koolijuht tahab suure osa õpetajatest välja vahetada

Marko Suurmägi
, uudistetoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enamikule Saarepeedi kooli uutele õpetajatele oleks direktoril pakkuda tööd osalise koormusega. Vaid inglise keele õpetaja saaks teha seda täiskoormusega.
Enamikule Saarepeedi kooli uutele õpetajatele oleks direktoril pakkuda tööd osalise koormusega. Vaid inglise keele õpetaja saaks teha seda täiskoormusega. Foto: Elmo Riig / Sakala

Pisike Saarepeedi kool otsib uut töötajat korraga seitsmele ametikohale, sest koolijuhi meelest ei saa mitu pedagoogi enam oma tööga hakkama. Sugugi mitte kõik õpetajad pole aga valmis kohast loobuma.

«Ma pole vanadusest nõder ja seniilne. Mina hakkan vastu,» vastas kooli kauaaegne eesti keele ja kirjanduse õpetaja Heino Köögard direktori ettepanekule esitada lahkumisavaldus.

Aasta aega ametis olnud direktori Aivo Maalmeistri selgituse kohaselt pole ta rahul mitme õpetaja panusega. «Lapsi tuleb heas mõttes sundida ja motiveerida oma hindeid parandama. «Kolm» pole veel lagi,» ütles ta.

Paraku on Maalmeister aastase töö tulemusena enda sõnul kogenud, et õpetajad pole motiveeritud õpilastega lisatööd tegema. «Pole vajalikku entusiasmi ja pigem soovitakse võimalikult vara töölt lahkuda,» nentis ta.

Konflikte pole suudetud lahendada

Sügisest ametisse saanud Aivo Maalmeister pole oma ametiaja jooksul suutnud mitme õpetajaga usalduslikku suhet luua. Õpetajate ja direktori vahelist pinget on üritanud lahendamas käia ka maavalitsuse haridusosakonna töötajad.

«Istusime kaks tundi koos ja vestlesime, aga ühist keelt ei leitud. Isiksustevaheline probleem,» nentis haridusosakonna juhataja Ilmar Kütt. Seda, et üks pisike kool korraga nõnda palju uusi töötajaid otsiks, Kütt varasemast ei mäleta. «Lugesin reklaamist kokku, et 7,5 kohta,» sõnas ta.

Haridusministeeriumi riiklik järelevalve õpetajate kvalifikatsiooni osas näitas, et selles osas koolis probleeme olla ei tohiks. Näiteks need õpetajad, kes lahkuma peaksid, on ülikooli lõpetanud nõukogude ajal ning nende diplom on võrdsustatud praeguse magistrikraadiga. Samuti on nad saanud piisaval hulgal täienduskoolitust.

Maalmeistri plaan vanadest õpetajatest vabaneda ja uued ametisse tuua pole kulgenud siiski täiel määral kavakohaselt. Selleks ajaks, kui tööpakkumise reklaamid nii «Sakalas» kui erialastes väljaannetes avaldati, oli oma lahkumist avaldusega kinnitanud viiest õpetajast üks. Ühe inimese lahkumise osas võis Maalmeister veel kindel olla, kuid üks pole nõus üleüldse avaldust esitama.

Lahkumisavalduse oli nädala alguseks ise esitanud üheksanda klassi juhataja Elina Kiilaspä. Tema on endale uue töökoha leidnud ning õppeaasta jooksul läbielatud konflikte meenutama hakata ei tahtnud.

Maalmeistri kinnitusel esitab lahkumisavalduse kindlasti ka praegune inglise keele õpetaja ja õppejuht Merili Liiver ning tema lahkumine olevat koolijuhile kurvastuseks. Direktori väitel pole tema ja Liiveri vahel konflikti olnud.

Etteheiteid on tal aga lisaks Kiilaspäle veel kolmele õpetajale. Matemaatikat õpetav Alu Külm ja vene keelt andev Veera Looga polevat piisavalt motiveeritud, et kehvasti õppivaid lapsi oma aines järele aidata. Mõlemad on Maalmeistri jutu järgi lubanud talle ise lahkumisavalduse tuua.

Veera Looga kinnitas, et tal on tõepoolest soov lahkuda. «Mul ei lasta selles koolis rahulikult tööd teha ja ma pigem lahkun,» ütles ta. Lahkumisavaldus on tal enda sõnul juba mõnda aega töömapi vahel olnud ja lähipäevil esitab ta selle direktorile.

«Ma ei võta lahkumist traagiliselt, sest minu jaoks on see olnud lisatöö,» selgitas Looga, kes oma põhiametiks peab tõlgitööd.

Alu Külm tunnistas samuti, et soovib lahkuda. «Olen 50 aastat õpetaja olnud,» nentis ta.

Üks õpetaja pole lahkumisega päri

Kõige suuremaks on konflikt paisunud eesti keele õpetaja Heino Köögardiga. Direktori arvates pole Köögard valmis uuendustega kaasa tulema, õpetaja meelest lähevad aga Maalmeistri tahtmised tema õpetamise põhimõtetega vastuollu.

Üheks peamiseks konflikti põhjuseks on see, kui palju peab õpetaja lastega tööd tegema ja kui palju neilt nõudma. «Minu põhimõte on kogu aeg olnud, et laps peab materjalist aru saama koolitunnis. Ma ei anna isegi eriti kodutöid,» selgitas Köögard.

Maalmeistri arvates peaks aga lisatööd tegema nii edukate kui kehvade õpilastega, et nad parimale tasemele viia. Üks seni viimaseid tülisid tekkis kahe mehe vahel kevadel, kui Jakobsoni koolis korraldati ortograafia olümpiaad. Direktori meelest polnud sinna läkitatud õpilane võistluseks piisavalt ette valmistatud, Köögardi sõnul tehti aga ettevalmistus tavalise koolitunni käigus.

Õpilane naasis võistluselt kolmanda kohaga. Seda saavutust peab direktor õpilase andekuse tulemuseks, mida oleks lisatööga võinud veelgi parandada. Köögardi meelest näitab see, millisele tulemusele jõuab laps tema tunnis osaledes ja kaasa mõeldes.

«Mind on selle aasta jooksul korduvalt karistatud ning olen oma palgas kaotanud 145 eurot,» teatas Köögard. Lisatasudest ilmajätmise ja normkoormuse suurendamisega leppis õpetaja enda väitel lootuses, et ehk jätab direktor ta siis rahule. Maalmeister ei tee aga saladust, et sooviks eesti keele õpetaja välja vahetada.

«Ma arvan, et Köögard võiks minna puhkama ja teha seda ilma sõjata,» sõnas ta. Uue eesti keele õpetaja soovib ta kõigele vaatamata ametisse võtta ning vähendada senise pedagoogi koormust 24 tunnilt kuuele tunnile nädalas.

Köögard on aga seda meelt, et rohkem ta ühelegi lepingu muutmise kokkuleppele alla ei kirjuta ning lahkumisavaldust ei esita. «Mina alla ei anna,» teatas ta.

Maalmeister tunnistas, et tal pole õnnestunud kooliaasta jooksul õpetajaid ühtseks meeskonnaks liita. Suures pereheitmises näeb ta võimalust kool maksimaalselt hästi tööle panna. «Mõnikord on lihtsam ehitada uus maja kui hakata vana remontima,» lausus ta.

Saarepeedi koolis õpib 72 last ning seal töötab 17 pedagoogi.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles