Riigimetsa majandamise keskus (RMK) on Viljandimaa metsaülema Elor Ilmeti arvates mõne aasta tagustest põhjalikest reformidest toibunud ning hakanud varasemast efektiivsemalt tööle.
Riigimetsa majandamise keskus on ümberkorraldustest toibunud
31. mai 2012, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui varem jagunesid riigimetsad 63 metskonnaks, siis 2008. aastal vähendati nende arvu 17-le arvestusega, et igas maakonnas on üks metskond ning nende piirid ühtivad. Ainsad erandid on suure pindalaga Pärnumaa ja Ida-Virumaa, kus loodi kaks metskonda.
Uue juhtimisstruktuuri järgi täidab keskusele pandud ülesandeid kolm üksust: üks haldab, teine majandab ning kolmas turustab. Metsa haldamise üksus peab arvestust riigimetsa varu üle ning ütleb, mida ja kui palju tohib raiuda ja istutada. Majandamise üksus teeb kõik tööd ning puidu turustamise üksus kannab hoolt müügi ja hinnakujunduse eest.
Algus oli raske
Ehkki reformi kavandamise aegu leidus riigis ohtralt neid, kes nimetasid ümberkorraldusi asjatuks või ohtlikuks, näitab praegune pilt maakondliku metsaülema arvates seda, et toona tegutseti õigesti. «Iga uue süsteemi töölepanek on raske ning tähendab ebameeldivusi, aga praegu oleme kenasti järje peal. Raha mõttes tasus asi ennast ära, oleme muutunud efektiivsemaks,» sõnas ta.
Kogu Eestis langetatavast metsast moodustab Viljandimaa raie seitse protsenti. Ehkki see maakond on riigis üks metsarikkamaid, võib eeltoodud näitajat pidada keskmiseks: kui kõrvutada Viljandimaa palgikoormaid mõne teise enam-vähem sama suure maakonna omadega, on need üsna ühesugused.
Kui panna ühte patta kõik metsatüübid ning ka sood ja rabad, on praegu Viljandimaal RMK hallata 72 000 hektarit. Ent pind kasvab pidevalt, sest asutuse hoole alla lisandub ka seni reformimata riigimaid. Läinud aastal saeti enim kaasikuid (260 hektarit). Järgnesid männikud (160 hektarit) ja kuusikud (75 hektarit).
Võimsust jätkub
Elor Ilmet ütles, et on rahul koostööpartnerite — kohalike osaühingute ja füüsilisest isikust ettevõtjatega, kes küpseks saanud metsa üles töötavad ning ostjateni toimetavad. «Õnneks meil praegu võimsust jätkub. Mingil ajal olime üsna jännis, aga nüüd enam mitte,» kinnitas ta.
«Tänapäeval tehakse kogu raie moodsate masinatega, mis on suurendanud töö tempot ja jõudlust. Probleeme võib tekkida sel juhul, kui siit jälle mõni suur torm üle käib, aga siis ollakse hädas igal pool,» arutles metsaülem. «Tormimurrud tuleb kiiresti ära klaarida, et puit raisku ei läheks ja kahjurid levima ei hakkaks.»
Riigimetsa majandamise keskuse tellimisel tegeleb praegu uuendusraiega neli ettevõtet: aktsiaseltsi Dammix kõrval veel osaühingud Aktiva Mets, Rentor ning Mets ja Põld. Harvendusraie tegijatena on keskuse igapäevased partnerid osaühing Rikberg ning füüsilisest isikust ettevõtjad Voldemar Käsper jaVeiko Kuusik.
Noore metsa hooldamise ja kultuuridega tegeleb 37 väikest osaühingut ja füüsilisest isikust ettevõtjat, samuti viis RMK enda hingekirjas olevat metsatöölist.
Ilmet lükkab ümber müüdi, nagu veetaks lõviosa riigimetsast tulevat puitu lisaväärtust andmata välismaale. Tegelikult on RMK peamised kliendid kohapeal tegutsevad puidutöötlemise ettevõtted — olgu peale, et neist mitu kuulub välismaistele omanikele. Kui enamik Eesti saeveskeid ostab palke, siis eksportijad tahavad paberipuitu. Viimati mainitut ostavad ka ainukesed kodumaised paberitootjad, Kehra ja Kunda vabrik.
Peale nende on klientide seas küttepuitu kasutavad pelleti-, puusöe-, plaadi- ja energiatootjad. Hakkpuitu müüb riigimetsa majandamise keskus soojus- ja elektrienergia tootjatele. Otse eraisikutele minevad küttepuud moodustavad koguarvust kaduvväikese osa.
Pidevalt riigimetsa majandamise keskuselt metsamaterjali ostvaid ettevõtteid on Eestis ligi 150, kõigi juriidiliste isikute arv aastas kokku on peaaegu 400. Mullu olid suurimad kliendid, Eesti Energia Narva elektrijaamad, Horizon Tselluloosi ja Paberi aktsiaselts, samuti aktsiaseltsid Stora Enso Eesti, Estonian Cell, Metsäliitto Eesti, Toftan, Södra Eesti, Viiratsi Saeveski ja Finnforest Eesti ning osaühing Vara Saeveski.