Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/05/5013683t1h5037.jpg)
/nginx/o/2009/07/01/200083t1h1ec3.jpg)
Saatejuht ütleb intervjuu lõpetuseks vestluskaaslasele aitäh. Vastuseks ei kosta mitte palun või võtke heaks, vaid ikka jälle aitäh. Eks seda viimast pea siis vist tõlgendama kui «aitäh kutsumast», kuigi sõna «palun» väljendaks samuti mõtet, et vestelda oli meeldiv.
Niisugusele vildakale aitähhitamisele juhtis ühes raadiosaates tähelepanu ka legendaarne keelekorraldaja Mari Tarand.
Kimbatust tekitavaid olukordi on teisigi. Näiteks poes. Müüja laseb kaubad kassast läbi, võtab raha ja tänab. Küllap selle eest, et kunde on nende poodi külastanud ja arve tasunud. Ostjal, kes on sularahas arveldamise korral raha tagasi ja kauba kätte saanud, on natuke naljakas öelda palun, sestap tänab temagi.
Kas ei meenuta see väikesele lapsele tänamise õpetamist? Sõna selge, tatsab põngerjas midagi soovides vanemate juurde, sirutab käe välja ja nõuab: «Atähh!»