«See algas jõulude paiku,» ütleb Andres Tammemäe ajakirjaniku küsimise peale, astudes samal ajal oma Posti tänaval asuva eluaseme vannitoas mööda redeli astmeid ülespoole. Ta tõuseb kõrgemale selleks, et kiigata lähemalt, mis olukorras on ülanaabri juba eelmise aasta lõpust probleeme valmistanud kanalisatsioonitorustik.
Torustiku juurest paistavad lehtriks lõigatud plastpudeli kaelus ja selle külge kinnitatud voolik, mis läheb otsapidi Tammemäe kanalisatsioonitorru.
«Jah, see levib edasi,» tõdeb mees pärast laeplaatide taha piilumist.
Mingil põhjusel immitsevad ärklikorruselt Andres Tammemäe korterisse väljaheited. Tavaliselt toimub see tema sõnul vaikse tilkumise saatel ja siis piisab paigaldatud lehtrist, mõnel korral on uriin aga lahinal sisse tulnud. Näidates käega, kui suur ala vannitoast sellisel juhul räpaga kaetud saab, joonistab Tammemäe paari ruutmeetri suuruse kujuteldava sõõri.
«Viimati juhtus nii üle kuu aja tagasi,» meenutab ta.
Andres Tammemäe kinnitab, et on üritanud Jüri Kislenkoga korduvalt kontakti saada, aga isegi kui ärklikorruse korteris elav mees kodus on, ei õnnestu temaga suhelda, sest uksele koputamisele Kislenko ei reageeri. Tammemäe ütleb, et on naabri uksele ka kirju kleepinud, kuid needki pole muutusi toonud.
Sellest, et kirjad kunagi ukse küljes rippunud on, annavad märku teibitükid. Kui Tammemäe on Kislenkot tänaval nägema juhtunud, on too väidetavalt eest ära pagenud.
Tualetti, mida Kislenko kasutab, pääseb koridorist, selle uks asub tema korteriukse kõrval. Klosett, mis peaks töötama veega, toimib vaikselt-vajub-allapoole põhimõttel, sest vesi on Kislenkolt 2007. aastast saadik maksmata olnud arvete tõttu ära võetud. Andres Tammemäe ütleb, et vesi keerati ärklikorrusel kinni umbes kolm aastat tagasi. Samuti puudub Kislenkol vool, kuid millal see ära võeti, ei tea Tammemäe öelda.