Maagümnaasiumis austati vabadusvõitlejatest vilistlasi

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Copy
Aktusele olid kutsutud (vasakult) Arnold Sula, Juhan Maidlo, Udo Josia, Oskar Saare ja Valev Kaska.
Aktusele olid kutsutud (vasakult) Arnold Sula, Juhan Maidlo, Udo Josia, Oskar Saare ja Valev Kaska. Foto: Elmo Riig / Sakala

Vabariigi aastapäevale pühendatud aktusel austas Viljandi maagümnaasiumi pere neid mehi, kes kuuskümmend aastat tagasi olid koolipoistena välja astunud Eesti vabaduse eest.


Maagümnaasiumi vanematele klassidele peavarju pakkuva Kaare kooli aula esimeses reas istusid neljapäeval vilistlased Arnold Sula, Juhan Maidlo, Udo Josia, Oskar Saare ja Võru linnast koolipoisina Siberisse viidud Valev Kaska.



Kõik nad olid Nõukogude okupatsiooni algusaastatel osalenud põrandaaluste organisatsioonide tegevuses.



Ajalooõpetaja Riina Kangro käe all oli ette valmistatud sisukas kava, millesse mahtusid luuletused, ülevaade kunagistest sündmustest ja katkend näidendist, mida Ugalas mängiti pealkirja all «Vabaduse Rist». Noorte esitatud KGB stseen oli ainest saanud omaaegsetest koolinoorte ülekuulamistest.



Neil aastatel oli Viljandis viis koolinoorte põrandaalust organisatsiooni. Kõik lootsid, et rahvusvaheline õigus kehtib ning Läänest tuleb abi, nagu lubasid läbi saateid summutava mürina salaja kuulatavad vabade riikide raadiojaamad.



Keegi ei tulnud appi ning ennasohverdavate noorte tee viis sõjatribunali ja sealt edasi vangilaagrisse.



«Nii imelik kui see ka ei tundu — kuuskümmend aastat tagasi nägime välja täpselt samasugused nagu teie praegu,» pöördus saalis istuvate noorte poole Udo Josia. Ta rääkis, kuidas ta koos sõpradega oli uskunud, et see nuhtlus, mis Nõukogude okupatsioonina Eesti peale langes, peab lõppema, sest selle kestmajäämine pole võimalik.



Auväärsete meeste esinemise võttis noortest tulvil saal vastu tugeva ja pika aplausiga.

Tagasi üles