Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2024/10/18/16427068t1hfe14.png)
Eesti korteriühistute liidu jurist Margus Saulep ütles, et tänu korteriomandiseadusele ei ole kortermaja inimesed ühiselureegleid järjepidevalt eiravate elanike suhtes võimetud. Nimelt näeb seadus teatud juhtudel ette võimalust, et teised majaelanikud saavad probleemselt elanikult nõuda, et too oma elamispinna võõrandaks.
Võõrandamisnõude õiguse tingimusteks on, et korteriomanik on korduvalt jätnud täitmata korteriomandiseaduses loetletud kohustused, viivitanud vähemalt kuue kuu arvete maksmist ega üle kolme kuu ning häirib oma tegevusega oluliselt teisi majaelanikke.
«Kindlasti ei saa võõrandamist nõuda näiteks siis, kui keegi on korra öörahu ajal kõvasti muusikat mänginud,» võttis Saulep kokku.
Korteriomandi võõrandamise kohustuse üle otsustatakse koosolekul. Kui kortermajas on moodustatud korteriühistu, siis korteriühistu koosolekul, kui aga ühistut pole, siis korteriomanike üldkoosolekul. Koosolekul osalevatele korteriomanikele peab seejuures kuuluma üle poole kaasomandiosadest ja otsuse poolt peab olema kohalolijate enamus.
Margus Saulep kinnitas, et Eesti kohtud on võõrandamisnõudeid rahuldanud, kuid enne niisuguse otsuse tegemist kaalutakse seda põhjalikult.
«See on viimane abinõu,» lausus ta.