Maale on vaja häid otsuseid

Mikk Sarve kinnitusel on avatud ruumi mõttetalgud võrreldavad mõttelise prügikoristusega, kus kaua vindunud lahendamata probleemipuntrad tarmukalt esile taritakse ning lahenemisteele lükatakse. Foto: Elmo Riig / Sakala

Esmaspäeval on Viljandis avatud ruumi mõttetalgud teemal, kuidas säilitada elu maal, kui koolivõrku reformitakse, päästekomandosid suletakse ja vallad kokku kuivavad.

Arutletakse selle üle, mismoodi maaelu säilitada ja ennast õnnetuste eest hoida ning kuidas häda korral abi vajajani jõuab. Avatud ruum aitab mõtteid jagada ja siduda.

Ruumi hoidja Mikk Sarv, paistab, et maarahva päästmine on maarahva enda asi. Sa oled mitu korda katsetanud, kas elu maal on võimalik. Kuidas tundub, kas on?

See on üks julgus- ja vägitükk, aga muidugi on võimalik.

Minu meelest on riivav ka poliitikute otse väljaöeldud väide, et maal elatakse omal vastutusel. Riik peaks ju kõikjal olema!

Kui oleksin poliitik, siis vastaksin jah ja ei. Kuna ma aga poliitik ei ole, siis tõden, et asi liigub tõepoolest sinnapoole. Riik ei taju maal elamist strateegilise julgeolekuvahendina, mida see kahtlemata on. Meie maapiirkonnad peaksid olema asustatud ning ühe kiire rünnakuga linnade pihta ei tohiks olla võimalik kogu rahvast halvata.

Normaalne oleks, kui meie territoorium oleks asustatud võrguna ja see toimiks. Lapsed saaksid sündida, inimesed elada, teenistust leida ja ennast turvaliselt tunda. Viimatised päästekomandode ja koolide osas tehtud otsused lähevad kuidagi ühte väravasse.

Valitseva usalduskriisi ja riigi praeguste rahastamis­skeemide valguses tundub, et mingid huvirühmad on liiga jõulised, et inimeste tegelike vajadustega piisavalt arvestataks. Tegelikult on ju linnal maad vaja.

Mida maale kõige rohkem tarvis oleks?

Maale ei ole vaja mitte ainult raha, vaid ka häid otsuseid. Üks samm sinnapoole ongi need mõttetalgud.

Ausat väljaütlemist on vaja ning see on üks avatud ruumi meetodi alustalasid. Kokkutulnud sõnastavad ausalt ja otsekoheselt selle, mis südames keeb, millest nad tõsiselt hoolivad ja mille heaks tahavad midagi ära teha.

Mitte nii nagu rahastamis­skandaali osalised, kes annavad küll raha, aga ei täi öelda, kes nad on.

Aus otsekohesus on see, mis teeb õige ja õiglase valitsemise võimalikuks. Sellest on meil riigis defitsiit. Usun, et esmaspäevased mõttetalgud aitavad seda puudust veidigi leevendada.

Mis seal mõeldud ja öeldud mõtetest edasi saab? Kuhu nad jõuavad ja kas sellest ka mingit reaalset kasu sünnib?

Me kõik anname oma hääle neljaks aastaks omavalitsusele ja viieks aastaks presidendile ära. Vana regivärsi järgi võiks öelda, et «mis sa hääletu ägised», aga iga kogukondlik tegevus algab suust ja südamest ning jätkub oma suus ja südames.

Tihtipeale on nõnda, et kui oluline asi on välja öeldud ja seda meeles peetakse ning sellest oma südames hoolitakse, siis aetakse seda edasi senikaua, kuni midagi muutuma hakkab. Ei ole nii, et ütleme välja, paneme kirja ja seejärel viskame varna.

Asi saab teoks ainult siis, kui see meil südames on ning sellega tegeleme. Aga selleks peab see olema mõjusalt sõnastatud ja seda me esmaspäeval tegema hakkamegi.

TALGUD

Avatud ruumi meetod meenutab oma olemuselt muistseid kärajaid, kus ühises ringis leiti lahendusi olulistele küsimustele.
• Mikk Sarv hakkas avatud ruumi meetodit kasutama 2002. aasta suvel koos Eestimaa looduse fondiga.
• Mõttetalgud on esmaspäeval, 28. mail kella 11—17 Viljandis Vabaduse plats 6 teise korruse saalis.
Allikas: korraldajad