Liiklusjurist jagab Viljandi sõiduõpetajate seisukohta

Maa-ameti kaardiserveri pildilt võib näha, et ülekäigurada asub Selveri ristmikul kohas, kus Riia maanteele väljasõitu sujuvamaks tegev ja suuremat pöörderaadiust võimaldav teelaiend on muutunud paralleelseks Riia maanteega. Seega paikneb ülekäigurada kas ristmiku piiril või vahetult ristmiku kõrval. Foto: Maa-amet

Autokoole koondav liikluskoolitajate liit tellis Eesti ühelt tuntumalt liiklusjuristilt Indrek Sirgilt ekspertarvamuse palju poleemikat põhjustanud Viljandi Selveri ristmiku kohta.

Umbes kuu aega tagasi kirjutas «Sakala» Viljandi sõiduõpetajate ja Tallinna liiklus­spetsialistide erimeelsusest, mille põhjustas Eesti Televisiooni liiklussaate «Tänavaristlejad» ülesande lahendamine.

Küsimus puudutas Selveri parklast Riia maanteele parempöörde tegemist ajal, mil Riia maantee jalakäijate fooris põleb autojuhile punane tuli. Saate külaline Anzori Barkalaja pidas õigeks lasta rohelise tulega teed ületavad jalakäijad läbi ja lõpetada siis punase tule ajal parempööre.

Kui Viljandi sõiduõpetajad on tema seisukohta kogu aeg jaganud, siis Tallinna ekspertide arvates ei tohiks juht vöötrada ületada, vaid peaks jääma selle ette seisma, ootamaks lubavat rohelist tuld.

Refereerime arvamust, mille saatis liikluskoolitajate liidule advokaadibüroos Saareväli ja Sirk töötav Indrek Sirk.

Hinnang rooli tagant

Indrek Sirk ei ole arvamust väljendades hakanud välja selgitama, kas reguleeritud ülekäigurada paikneb ristmikul või väljaspool seda, vaid lähtunud sellest, milline vaade avaneb liiklejale. Hinnangu on ta andnud Eesti rahvusringhäälingu video põhjal.

«Video põhjal on avanev liikluskorraldus selline, et sujuva parempöörde lõpul tuleb ületada reguleeritud ülekäigurada. Liiklejal on võimatu hinnata, kas ta ülekäigurajale sõitmise hetkeks on juba ristmikult väljunud või mitte. Igal juhul paikneb ülekäiguraja ees seisma jäänud auto veel ristmikul,» seisab Sirgi arvamuses.

Ta märgib ühtlasi, et ristmik pole reguleeritav, sest sõidujärjekord ei ole seal reguleeritud fooritulede ega reguleerija märguannetega.

Sirk tugineb liiklusseaduse paragrahvi 35 lõikele 11, mis on olnud ka siinsete autokoolitajate seisukoha alus ja lubab teha sellist parempööret punase tulega.

Liiklusjurist näeb põhiküsimust selles, kas reguleeritud ülekäigurada ületatakse kõrvalpöörde lõpul. Selleks on vaja defineerida nii pööre kui selle kestus. Paraku ei anna liiklusseadus pöörde ajalisele ja tehnilisele kestusele legaaldefinitsiooni. Ülddefinitsiooni järgi on pööre lõpetatud hetkel, kui sõiduk on järgmises kavandatavas sõidusuunas otse ning piki teed edasi liikumiseks pole vaja enam sõidusuunda muuta.

«Arvestades kurvi raadiust ning seda, et ülekäigurada paikneb vahetult selle raadiuse sirgeks muutumise kohas, tuleb asuda seisukohale, et ülekäigurajale sõitmise hetkeks saab pööre olla lõpetatud üksnes niisugusel sõidukijuhil, kes kasutas selle sooritamiseks väiksemat pöörderaadiust, kui võimaldab liikluskorraldus,» seisab Indrek Sirgi hinnangus. «Juht, kes kasutab liikluskorralduslikult määratud pöörderaadiust, ei ole veel pööret lõpule viinud, sest pole ülekäigurajale sõitmise hetkeks Riia maanteega paralleelne,» lisab ta.

Sirgi arvates ei saa sõitja liiklusolukorda hinnata taevast alla vaadates, vaid peab lähtuma temale rooli tagant avanevast vaatest. Selle järgi tajub ta ülekäigurajale sõitmist ajal, kui sooritab pööret.

Eesmärk on sujuv liiklus

Indrek Sirk rõhutab sedagi, et nii kõnealuses olukorras kui teistes selletaolistes on liiklusseaduse paragrahvi 35 lõike 11 eesmärk tagada reguleerimata ristmikul kõrvalteelt peateele sõitvatele juhtidele sujuvam väljasõit.

Seetõttu pole sugugi alati mõistlik niisugust ristmikku reguleerida ning fooride kasutamise vajadus sõltub sellises olukorras liiklussagedusest.

Jurist nendib, et ei tea selle koha liiklussagedust, kuid et ristmik on reguleerimata, lähtub ta eeldusest, et seal pole mõistlik reguleerida sõidujärjekorda valgusfooriga.

«Liiga väikese liiklussagedusega ristmiku reguleerimine toob endaga kaasa olukorra, et sõidukijuhid peavad ootama keelava fooritule taga põhjendamatult, sest ristuvast suunast ei lähene ristmikule tihti või väga tihti ühtegi liiklejat,» tõdeb jurist.

Niisugune liikluskorraldus tekitaks tema hinnangul arusaamatust ja devalveeriks valgusfoori reguleerivat rolli. Et reguleeritud ülekäigurada asub otse ristmiku kõrval või isegi selle piirides, jääb sõidukijuhile mulje, et see tuleb ületada pööret lõpetades.

«Kui sellises olukorras jääks juht enne ülekäigurada seisma, takistaks ta järgmisel juhil ristmikule sõitmist,» kinnitab Sirk oma arvamuses seda, mida on rääkinud siinsed sõiduõpetajad.

Liiklusspetsialist nimetab ka liiklusseaduse kuuenda paragrahvi esimest lõiget, mille järgi liikluskorralduse eesmärk on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus.

Kui juht täidab paragrahvi 35 lõike 11 nõudeid ning annab teed vöötrajal sõiduteed ületavale jalakäijale, jalgratturile ja tasakaaluliikuri juhile, ei tekita ta ühelegi liiklejale ohtu. Seista ülekäiguraja ees, ilma et peateel liikuvad juhid tohiksid sellele sõita ning sellel viibiks ühtki eesõigustatud liiklejat, ei ole Sirgi hinnangu järgi kuidagi liikluse sujuvuse huvides.

Seega jagab Indrek Sirk Viljandi sõiduõpetajate seisukohta, et Selveri ristmikul kehtib liiklusseaduse paragrahvi 35 lõige 11.

Vaata ka 27. aprilli «Sakala» artiklit «Selveri ristmiku liiklus kütab kirgi».